Esmaspäeval, 13. veebruaril tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Meelis Tederi väitekiri „Institutsionaalse innovatsiooni roll Eesti metsasektori arengus” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.

Eesti Maaülikooli doktorant Meelis Teder selgitas, et kuna metsaga on kaetud ligikaudu pool Eesti pindalast, siis on metsa kui majandusressursi kasutamine rahvuslikule majandusele väga oluline. „Viimase 25 aasta jooksul on Eestis toimunud olulised sotsiaalmajanduslikud reformid, mis on mõjutanud ka metsasektori arengut.“ Doktoritöös on käsitletud Eesti metsasektoriga seotud arenguid aastatel 1990–2010.

„Hoolimata metsaga seotud tegevusvaldkondade olulisusest kogu Eesti majandusele, on metsasektori innovatsiooni seni vähe uuritud,“ rääkis Teder. „Seoses metsasektoriga on tähelepanu pälvinud peamiselt vaid innovatsioon mööblitööstuses ja puitu töötlevas tööstuses.“ Doktoritöö keskendub institutsionaalsele innovatsioonile Eesti metsapoliitikas – tuuakse välja need metsaseaduse muudatused, mida saab käsitleda kas innovatsioonina või metsasektori innovatsiooni soodustavate või takistavate teguritena, ning analüüstakse, kuidas metsapoliitika muutused on mõjutanud kogu metsasektorit Eestis.

Doktoritöö raames analüüsiti, kuidas on innovatsiooni mõistetud ja kirjeldatud Eesti metsapoliitika dokumentides, kuidas metsasektor on arenenud poliitika muutuste kontekstis ja selgitati, millised on olnud peamised poliitikast lähtuvad innovatsioonid Eesti metsade valitsemises, riigi- ja erametsade majandamises ja metsatööstuses. Täiendavalt analüüsiti Eesti peamiste puidutööstusvaldkondade väliskaubanduslikku konkurentsivõimet, kasutades väliskaubanduse statistikat ja ilmutatud suhtelise eelisega seotud indekseid.

Töö tulemusel võib öelda, et Eesti innovatsioonipoliitikas metsaga seotud sektoreid ning  maaelu arengut kirjeldatud pole. Samuti ei leia innovatsiooni terminit uuritud Eesti metsapoliitika dokumentidest. „Eesti metsanduse arengukava aastateks 2001–2010 kasutab innovatsiooni mõistele kõige lähema terminina konkurentsivõimet; oluliseks peetakse metsa- ja puidutööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmist, et tagada metsade majandamise käigus tekkiva puidu maksimaalne ärakasutamine,“ ütles Teder. „Innovatsiooni mittekäsitlemise põhjuseks võib olla see, et metsasektorit on innovatsioonile suunatud uuringutes peetud sageli  „mahajäänud tehnoloogiaga“ valdkonnaks ja seda on nimetatud ka traditsiooniliseks või küpseks tööstusharuks.“

Uurimistöö tulemustest järeldub, et metsaõigusrikkumiste ja illegaalsete raiete vähendamisega seotud tegevused on olnud üheks metsamajandusega seotud innovatsiooni tõukejõuks Eestis. „Mitmed seadusandlikud muudatused, mis olid suunatud metsaomanike tegevuse kontrollimiseks, kasutasid innovatiivseid lahendusi, millest mõned ei jäänud ainult metsandusametnike kontrollivahenditeks, vaid on tehtud kättesaadavaks kogu üldsusele, näiteks metsaregistri avalik veebiteenus,“ lisas Teder.

Võrreldes erinevate  puidu- ja mööblitööstuste valdkondade väliskaubanduslikku konkurentsivõimet, oli 2010. aastal Eestis kõige konkurentsivõimelisem kokkupandavate puitehitiste tööstus, mis omas grupis oli maailma riikide pingereas esimesel kohal.

„Metsandusega seotud institutsionaalsed innovatsioonid ja seadusandluse muutused ei ole mõjutanud mitte ainult metsaomanikke ja metsa majandamise tavasid, vaid kõiki metsaga seotud rahvuslikult olulisi sektoreid Eestis,“ ütles Teder kokkuvõtteks.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 Eesti Maaülikooli metsamajas (Tartu, Kreutzwaldi 5) ruumis 2A1. Doktoritöö juhendajad on D.Sc. Paavo Kaimre ja Prof. Peeter Muiste ning oponent Prof. Davide Pettenella (Universita’di Padova, Italy).

Doktoritöö on leitav: http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3038/Meelis_Teder_DO2017.pdf