Eesti Maaülikoolis tuleb 9. juunil kaitsmisele metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Sandra Metslaidi väitekiri “Kliima mõju hindamine hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kasvule Eestis“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal. Tööst selgus, et kliimamuutuste ajaline ja ruumiline mõju puudele on tugev, seda eriti võrreldes Eesti erinevaid geograafilisi piirkondi või analüüsides puude kasvu varasematel perioodidel.

„Analüüsi tulemustest saab välja tuua, et Eestis mõjutavad hariliku männi kasvu positiivselt kõige enam hilistalvised või varakevadised temperatuurid ning samuti on oluline taimeaktiivse vee kättesaadavus suvel varaspuidu moodustumise ajal,“ ütles doktorant Sandra Metslaid.

Doktoritöö fookuses on uurida ilmastiku pikaajalise varieerumise mõjusid hariliku männi kasvule nii ajalisel kui ka ruumilisel skaalal. Retrospektiivse tüveanalüüsi tulemusena erinesid kolme hariliku männi põlvkonna juurdekasv oluliselt ning pärast 1960. aastat kasvama hakanud puudele oli omane palju kiirem kasv kui kümnendeid varasema kasvualgusega puudele. Sellest tulenevalt on nii kumulatiivne kasvukõver kui ka kõrgusindeksid suuremad. „Meteoroloogiliste andmete analüüs näitas, et 1970. aasta ja hilisema kasvualgusega puude kasvuajal valitsesid oluliselt soojemad temperatuurid kui kahel varasemal kasvuperioodil, mis omakorda mõjus kasvu kiirenemisele positiivselt,“ ütles Metslaid.

Rohkem kui 900 hariliku männi aastarõngaste laiuse dendroklimaatiline analüüs näitas, et ilmastiku muutumise mõju radiaalkasvule on Eestis piirkonniti oluliselt erinev ning sõltub eelkõige piirkondlike kliimatunnuste ja kasvukohatingimuste koosmõjust.

Avalik kaitsmine toimub 9. juunil kell 10 Tartus, Kreutzwaldi 5 ruumis 1B27. Doktoritöö juhendajad on professor Andres Kiviste ja dotsent Ahto Kangur ning oponent Prof. Gediminas Brazaitis (Faculty of Forest Science and Ecology, Aleksandras Stulginskis University).

Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus.​