Oktoobri alguses toimus Kultuurikatlas Eesti ELi nõukogu eesistumise raames kõrgetasemeline konverents „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv", kus valdkonna juhtivad eksperdid rõhutasid põllumuldade jätkusuutliku kasutamise olulisust toidu tootmisel ja ökosüsteemide teenuste pakkumisel. Konverentsist võtsid osa ka Eesti Maaülikooli esindajad, kes demonstreerisid muu hulgas erosioonisimulaatorit.

“Muld pole seadlusandluse mõistes just liiga pildil olnud ning jäänud pigem vaeslapse ossa. Mullakaitse ühtne raamistik Euroopa Liidus puudub,” ütles Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli professor Alar Astover. Ta lisas, et vaja on tõsta teadlikkust mulla olulisusest, rollist ning tervisest.

Konverentsil toimunud paneeldiskussioonis leiti, et Euroopa Liit vajab siduvamat ja tõhusamat mullapoliitikat tagamaks maakasutuse jätkusuutlikkus. Kuna liikmesriikide mullad, nende seisund ja muldi ohustavad tegurid on erinevad, siis on oluline mullakaitseks rakendatavate konkreetsete meetmetega tegeleda ka riigi tasandil.

“Eesti muldade levinuim probleem on liigne tihenemine ja kui suur osa Lõuna-Euroopast on veepuuduses, siis meie mullad on liigniisked ja vajavad kuivendamist. Peaksime rohkem tähelepanu pöörama väärtuslike põllumaade kaitsele,” ütles Astover. Kuigi maailma eri piirkondades on mullaga seonduvad probleemid varieeruvad, tõi Astover suurima ühise väljakutsena esile erosiooni. Selle näitlustamiseks oli maaülikool konverentsil välja pannud ka erosioonisimulaatori. Konverentsi näitusel, mille koostamisel osalesid ka Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid, olid lisaks väljas ka turbakuubikud iga ELi liikmesriigi kohta - kuubiku suurus väljendas põllumulla süsinikuvaru ühe inimese kohta. Selles arvestuses on Eesti suurima kuubikuga ehk rikkaim liikmesriik.

Konverentsil osalejad nõustusid, et muldade seisukorra parandamiseks põllumajanduses on jätkuvalt vaja paremaid lahendusi. Jõuti järeldusele, et avalikkuse teadlikkust muldade tähtsusest tuleb jätkuvalt suurendada, lisaks peab tõstma põllumeeste tootlikkust ning tulu ja edendama efektiivsemate ning keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate kasutamist.

Konverentsi korraldas maaeluministeerium koostöös Eesti Maaülikooli ja riigikantseleiga.​