Reedel, 10. novembril algusega kell 12.00 toimub Eesti Maaülikooli peahoone aulas akadeemiline aktus, kus promoveeritakse audoktoriks nimekas rahvusvaheline teadlane Erik Jeppesen, kes peab akadeemilise loengu teemal „Madalad järved ja muutuv kliima – Gröönimaalt troopikani ning Taanist Eestini“. Samuti promoveeritakse 19 uut doktorit. Aktusel antakse üle Eesti Maaülikooli teenetemedalid ning tunnustatakse teadus- ja õppetöös silma paistnud ülikoolipere liikmeid. 

Rahvusvaheliselt tunnustatud professor Erik Jeppesen on juhtiv teadlane järveökosüsteemide valdkonnas. Bakalaureuseõpinguid bioloogia alal alustas Jeppesen Aarhusi ülikoolis. Magistrikraadi sai ta 1978. aastal ja doktorikraadi 1998. aastal Kopenhaageni ülikoolis.

Alates 2002. aastast on Erik Jeppesen NERI madalate järvede ökoloogia ja Aarhusi ülikooli bioloogiainstituudi õppetooli ning Aarhusi ülikooli Arktika keskuse professor. Aastatel 2005‒2009 töötas ta dotsendina Hiina Teaduste Akadeemia Wuhani botaanikaaia Hubei märgalade evolutsiooni ja ökoloogilise taastamise tipplaboris ning 2009. aastast töötab ta külalisprofessorina Hiina Teaduste Akadeemia Nanjingi geograafia- ja limnoloogiainstituudis. Aastatel 2010–2012 tegi professor Jeppesen koostööd Nuukis asuva Gröönimaa kliimauuringute keskusega. Täna juhib professor Aarhusi ülikoolis järveökoloogia töörühma ning tal on 20 aasta pikkune koostöökogemus rohkem kui 90 uurimisrühmaga üle kogu maailma. Tänu sellele on ta saanud läbi viia arvukalt nii erineva mahuga uuringuid kui ka terveid järvi hõlmavaid eksperimente üle maailma.

Ühe enimviidatud järveökoloogina on Jeppesen avaldanud üle 350 uurimuse ISI Web of Science’i ajakirjades ning tema artikleid on tsiteeritud üle 17 000 korra (h‑indeks = 67). Professori peamine uurimissuund on madalate järvede ökoloogia, viimaste kümnendite jooksul on ta keskendunud täpsemalt mageveeökosüsteemides üleilmsete kliimamuutuste tõttu toimuvatele protsessidele Arktikast troopikani. See uurimistöö hõlmab maailmas üle 3000 järve ja vooluveekogu ning koostööd teeb üha laienev rahvusvaheline töörühmade võrgustik. Ühendav eesmärk on määrata kliima mõju mageveekogudele mitmekülgsete uuringute abil, mis hõlmavad muuhulgas space-for-time-analüüsi, lühi- ja pikaajalisi eksperimente jm.

Lisaks on rahvusvaheliselt aktiivne professor esinenud kutsutud kõnelejana enam kui 130 rahvusvahelisel kohtumisel ja konverentsil, juhtinud arvukalt magistri- ja doktorikursusi Taanis, Rootsis, Türgis, Brasiilias, Uruguays, Argentinas ja Hiinas, juhendanud rohkem kui 70 magistri- ja 28 doktoritööd, neist 13 väljaspool Taanit, ning juhendanud seitset Marie Curie’ stipendiaati.

Erik Jeppeseni koostöö Eesti limnoloogidega algas 1990. aastatel. Professor on madalate järvede konverentside algataja ja peaorganisaator, kus on arvukalt osalenud ka Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlased. 1992. aastal tegi ta kaastööd Harku järve biomanipulatsiooni projektis. Alates 2000. aastast on maaülikooli limnoloogid ja professor Jeppesen ühiselt osalenud mitmes Euroopa Liidu raamprogrammi projektis ning avaldanud kaheksateist ühisartiklit ISI Web of Science’i ajakirjades. 2015. aastal oli professor Jeppesen maaülikooli Taani-poolne partner Horizon 2020 raamprogrammi Twinning meetme taotluses. Professor Jeppesen on panustanud palju Eesti limnoloogia arengusse, eelkõige tipptasemelisse vee-elustiku uurimistöösse Eesti Maaülikoolis. Tema koostöö maaülikooli limnoloogiakeskusega jätkub ka tulevikus mitmesuguste ühiste ettevõtmiste kaudu.

Akadeemilisel aktusel antakse kätte Eesti Maaülikooli teenetemärgid, mille laureaatideks on professor Marika Mänd, professor Tiina Nõges ja raamatukogu juhataja Tiina Tohvre.

Aktusel esitletakse teaduskonkursside võitjaid ning nimetatakse aasta vilistlaseks põllumajandusettevõtja Madis Ajaots. Aktusel kuulutatakse välja ka Eesti Maaülikooli Aasta Tegu 2017, mille pälvib veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Euroopa Loomateaduste Föderatsiooni 68. aastakongressi korraldamise eest.

Ühtlasi pärjatakse aasta parima õppejõu tiitliga dotsent Kadrin Meremäe ning aasta täienduskoolitajaks nimetatakse professor Kadri Karp. Vilistlaskogu juhatus tunnustas vilistlaskogu liikme Arnold Rüütli elutööd Eesti Maaülikooli vilistlaskogu auliikme nimetusega.

Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mille vastutus seisneb põllumajanduse ja maamajanduse, metsanduse, keskkonnateaduste, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse, tehnika ja inseneriteaduste koostoimes. Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse, olles 51.–100. kohal. Taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas on kõrgkool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.

 

Aktuse pilte näeb siit: http://www.emu.ee/ylikoolist/galerii/fotogalerii/akadeemiline-aktus-2017/