Laupäeval sündis Rahinge farmis ligi 50-kilone lehmvasikas, kes näeb välja ja käitub nagu täiesti tavaline temaealine vissi. Eriliseks muudab vasika aga tema siia ilma saabumine.

Tegemist on nimelt esimese lehmvasikaga Eestis, kes on saadud OPU-tehnoloogiaga elusloomalt punkteeritud munaraku kehavälise viljastamise, kultiveerimise ja embrüosiirdamise meetodil. Maaülikooli veterinaariateadlased soovivad katsetega välja arendada veise embrüote kehavälise tootmise teenuse, et tihendada teadlaste ja praktikute koostööd ning parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet.
Maaülikooli tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli nooremteadur Elina Mark kinnitas, et tegemist on kolmanda sellelaadsel meetodil sündinud vasikaga Eestis. Esimene pullvasikas sündis mullu augustis ja tema on juba tubli noorloom. Teine pullvasikas nägi ilmavalgust 2. jaanuaril ja 27. jaanuaril sündis lõpuks ka oodatud lehmvasikas.
Meetod kui selline on lihtsustatult öeldes karja tippgeneetika maksimaalne kasutamine piima- ja lihatootja huvides, selgitas Mark. Nimelt valib farmi juht välja parimate geneetiliste omadustega doonorlehmad, kellelt võetakse munarakke. Rakud viljastatakse laboris ja neist kasvatatakse seitsme-kaheksa päeva jooksul katseklaasis väikesed embrüod. Seejärel saab embrüoid kas külmutada või retsipientloomadele värskelt siirdada. Hormonaalset stimulatsiooni doonor- ja retsipientloomadel ei kasutada. Üheksa kuud hiljem mullikas/lehm poegib.
Katsed tehnoloogia väljatöötamiseks algasid maaülikoolis poolteist aastat tagasi. Kohe ei hakatud viljastatud munarakke siirdama, vaid esmalt tehti laborkatseid ja pandi paika protseduurid. Seejärel tehti esimene embrüosiirdamine ning mullu 9. augustil sündis esimene selle tehnoloogia abil saadud pullvasikas. Hetkel kannavad nn katseklaasibeebit veel üheksa lehma.
Praegu on maaülikooli teadlased teinud mullikate ja lehmadega kehavälise viljastamise katseid koostöös Tartu Agroga nende laudas. Lähiajal plaanitakse alustada uurimistööd ka lihaveiste kasvatajatega. Tulevikus on teadlastel soov olla partner erasektorile, et suurendada loomade piima- ja lihatoodangut, vähendada karjas põlvkondadevahelist intervalli, kasutada efektiivselt parimat geneetikat ja saada selle meetodiga järglasi ka neilt loomadelt, kes seemendamisega tiineks ei jää.

OPU-IVP tehnoloogia väljaarendamine toimub projekti VIVET raames AS Tartu Agro, Eesti Maaülikooli ja Tervisetehnoloogiate TAKi koostöös. Projekti rahastab PRIA, MAK 2014-2020 meede 16.2. Projekti toetab Horisont 2020 twinning projekt SEARMET.