Tänavu 6. veebruaril oleks professor Henri-Charles Dubourguier saanud 70-aastaseks. Prantsusmaalt Lille'ist pärit tippteadlane, kes hakkas pidama lugu Eestist ja eestlastest. Ta koliski Eestisse, jätkas siin oma rikkalikku teadustööd, leidis mõttekaaslasi ning aitas viia keskkonnakaitse-alased uurimissuunad uuele tasemele. Eestis hakati professorit kutsuma suureks prantslaseks. Mitte tema kasvu pärast, vaid tema vaimsuse ja suuremeelsuse tõttu.

Dubourguier'i doktorandid, kolleegid, koostööpartnerid ja teisedki külalised kogunesid 7. veebruaril maaülikooli aulasse, kus Eesti Maaülikool ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut korraldasid rahvusvahelise konverentsi „Uudsed uuringusuunad keskkonnakaitses“.

Kokkusaamisel esinesid dr Anne Kahru, dr Margit Heinlaan, dr Villem Aruoja, prof Ülo Niinemets, prof Kalev Sepp jt. teadlased Eestist ning dr Karim Al Souki, prof Bertrand Pourrut, prof Roelof Elevald jt teadlased Lille'i ülikoolist. Ettekannetes räägiti nüüdisaja uuematest teadustulemustest kui ka nende seostest professor Dubourguier'ga.

Teiste seas sõna võtnud Prantsuse suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer tõdes, et Henri-Charles Dubourguier'ga polnud temal küll au kohtuda, ent suure teadlase tööst küpsenud vilju näeme ka täna, peaaegu kaheksa aastat pärast tema surma. Vähemalt 100 maaülikooli tudengit on saanud Erasmuse programmi vahendusel õppida Lille'i ülikoolis ja umbes sama palju külalisüliõpilasi on käinud uusi teadmisi ning kogemusi omandamas Prantsusmaal Lille'is.
 

Delmas-Scherer (pildil) lisas, et teadussidemed Eesti ja Prantsuse teadlaste vahel on tihedad ning kätkevad lisaks maaülikooli valdkondadel ka teisi Eesti kõrgkoole ja teadussuundi. Suursaadik tõdes, et Eesti ja Tartu on hakanud meeldima päris paljudele noortele prantslastele. Tartus elab tema sõnul ligi 30 Prantsusmaalt pärit noort teadlast, kellest mitmed on loonud siin ka pere. "Kaasmaalased on siin rahul, üksnes prantsuse keelt on vanematel siinses eestikeelses keskkonnas oma lastele raske õpetada," tõdes Delmas-Scherer. Descartese lütseumis on see tema sõnul siiski võimalik.

Külalised Prantsusmaalt ja teistestki riikidest ei saabunud Tartusse üksnes mälestuskonverentsile, vaid kahe järgneva päeva vältel käiakse ka professor Dubourguier'i jälgedes ja tutvutakse Eestiga. Näiteks Ida-Virumaal käiakse avastamas Kirde-Eesti tööstusmaastikke, kus Dubourguier'i ja Eesti teadlaste koostöös tehti mitmeid maastike taastamise uuringuid ja katseid.

Professor Henri-Charles Dubourguier (6.02.1948 − 11.03.2010) oli Prantsuse riikliku agronoomia uurimisinstituudi (INRA) teadusdirektor Lille’is ja Lille’i Ülikooli mikrobioloogia professor. Muu hulgas kuulus tema nimele neli loomavaktsiini patenti ning ta on olnud osaline ligi sajas teadusartiklis.

Maaülikool nimetas 2004. aastal professor Dubourguier'i viljaka teaduskoostöö eest audoktoriks. Alates 2006. aastast töötas ta professorina Eesti Maaülikoolis ja juhtivteadurina Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis dr Anne Kahru juhitavas keskkonnatoksikoloogia laboris.

2007. aastal avati maaülikoolis biogaasi laboratoorium, mille teaduslik juhendaja oli prof Dubourguier. Alates 2007. aastast oli prof Dubourguier põhijuhendajaks neljale maaülikooli doktorandile.

Oma tööga tõstis ta oluliselt maaülikooli nähtavust ja kompetentsi mitmetes EMÜle olulistes valdkondades nagu keskkonnakaitse, taastuvenergeetika, säästev areng, õppetöö rahvusvahelistumine jm. Ka aastaid hiljem kajastub professori töö hiilgavalt maaülikooli teadusstatistikas. Dubourguier kuulub jätkuvalt maailmas ühe protsendi enimtsiteeritud teadlaste hulka keskkonnateaduste ja ökoloogia valdkonnas.