Artikli panid kokku Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi nooremteadur Ronald Laarmaa, professor Ingmar Ott, spetsialist Margot Sepp ja nooremteadur Kairi Maileht.

Toimetaja: Marju Himma

Juba praegu on Eesti Maaülikooli teadlased täheldanud vee teravat kihistumist, mis on omaette oht ujumisel. Kuid vee kiire soojenemine toob esile teisedki järvede "nõrgad kohad".

Mai kohta ebatavaliselt soojade ilmadega võib praeguseks temperatuur meie järvede pinnavees olla juba üle 20 kraadi. Sarnane olukord oli ka 2016. aasta kevadel, mil Vooremaa järvedes esines veeõitseng, mis äratas avalikkuse tähelepanu.

Kiiresti soojenev vesi paneb vohama vetikad ning ka järvede veesammas kihistub oluliselt teravamalt. Praegu ei ole veel olulisi veeõitsenguid märgatud, kuid järved on juba üpris teravalt kihistunud – isegi need, mis oma madaluse tõttu seda harva teevad (näiteks Viitna Pikkjärv).

Terav kihistumine tähendab seda, et veekogus kujunevad erineva temperatuuriga veekihid: kui pinnal võib vesi olla 20° ringis, siis paari meetri sügavusel on see 12-15° ning põhjakihis 4-6°. Selline teadmine võib aga päästa elusid. Vettehüpped kõrgetest tornidest sügavatesse "kaevjärvedesse" võivad olla ohtlikud – kiire temperatuurimuutus võib tekitada lihaskrampe, mis raskendavad või teevad suisa võimatuks sügavast veest väljaujumise. Paraku on selliseid õnnetusjuhtumeid olnud.

Loe artiklit edasi Novaatoris: https://novaator.err.ee/833418/soe-ilm-paneb-eesti-veekogudes-varakult-vohama-vetikad-ja-veeparasiidid