Mullu sügisel Narva elektrijaama jahutuskanalist marmorvähi avastanud maaülikooli teadur Fabio Ercoli käis koos vesiviljeluse õppetooli teadlaste Katrin Kaldre ja Margo Hurdaga 31. mail samast kohast uuesti proovipüüke tegemas ning tõdes, et paraku on ohtlik võõrliik end veekogus hästi sisse seadnud ning tekkinud on arvestatav populatsioon.

Marmorvähi ohtlikkus seisneb selles, et ta ei vaja paljunemiseks isast, vaid kõik vähid on emased ja nad on võimelised andma järglasi iga paari kuu tagant. Kas agressiivse loomuga ja potentsiaalselt Eesti jõevähke ohustav marmorvähk elutseb üksnes looduslikust foonist kõrgema veetemperatuuriga kanalis või on isendid jõudnud juba ka Narva veehoidlasse, seda plaanivad teadlased uurima minna juba lähemas tulevikus.

Dr Fabio Ercoli uurib nii Soomes kui Eestis invasiivseid liike (peamiselt kaugida unimudilat ja musta unimudilat) ning nende mõju toiduahelatele kliimamuutuste võtmes. Mudilaid otsis ta ka Narva elektrijaama jahutuskanalist. Mullu septembri lõpus võetud proove polnud tal kohe mahti uurima hakata, vaid need pandi sügavkülma. Jõulude paiku oli tal aega proovid üles sulatada ning püütud liikide seas avastaski ta kuus marmorvähki. Seda liiki on looduses varem avastatud kümnekonnas Euroopa riigis, Eestis oli tegemist esmasleiuga.

Marmorvähk on oma iseloomuliku välimuse ja vastupidavuse poolest hinnatud akvaariumiloom loomapoodides. Võõrliigi loodusesse sattumise taga peitub Ercoli hinnangul suure tõenäosusega samuti inimene. "Keegi ilmselt ostis kunagi akvaariumisse ilusa vähi. Aga kui varsti oli akvaarium vähke täis ja omanik neist tüdinenud, siis ei tahtnud ta neid tappa, vaid lasi loodusesse," kirjeldas ta võimalikku stsenaariumit.

Peagi invasiivsete vähi võõrliikide uurimistulemuste põhjal doktoritööd kaitsev Katrin Kaldre katsed näitavad, et marmorvähk on väga kohanemisvõimeline liik ja suudab ellu jääda ka jahedas vees. Seega ei ole lõpuni välistatud, et vähke võib leida ka eelnimetatud sooja veega kanalist kaugemal. Kõike seda tuleb aga põhjalikult uurida ning praegu on liiga vara midagi arvata, rõhutas Ercoli. Esialgu uuritakse edasi kanali vähkide populatsiooni dünaamikat.

Kliimamuutused ja invasiivsed liigid on kaks peamist muutust maismaa ja vee ökosüsteemides, rääkis Ercoli oma uurimisteemast laiemalt. Kardetav õhu- ja veetemperatuuri tõus pole olnud veel nii suur, et see oleks põhjustanud põhjapoolsetel laiuskraadidel senise flora ja fauna hukku ning invasiivsete liikide levikut, kuid orgaanilise aine toiduvõrgustikel ja energiaallikatel hoiavad teadlased pingsalt silma peal.