Eestis valitsev kuumalaine on muutnud kalade elu raskeks. Näiteks uhtus eile kuumenev Peipsi rannale paksu kihi väiksemaid kalu. Meie hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juhtivteadur Peeter Nõgese sõnul muutub kuumus kaladele ohtlikuks, kui see kestab juba nädala või enam, kuna vetika õitseng ja kalade suremine algavad teatud arvu soojapäevade täitumisel. Ta lisas, et meres tekivad hapnikuvaesed tsoonid kuumalaine mõjul ennekõike rannikuvees ja sedagi vaid kõrvetava kuumaga. Seevastu siseveekogudes tekib hapnikuvaesus soojemaga peaaegu alati (loe lähemalt Postimehest).

„Kui hapnik saab päris otsa, muutuvad elutingimused peaaegu kõigile loomadele võimatuks. See on omamoodi viitsütikuga pomm, sest hapnikupuuduses hakkab setetest vabanema fosfor, mis on meie veekogude kõige suurem hirm ja oht, kuna põhjustab järvedes veeõitsengut ning kahjustab elustikku seega veelgi,” selgitas Nõges (loe lähemalt Postimehest).

Stabiilsem seisund on praegu Võrtsjärves, mille vesi ei ole liialt soe ning kus jagub hapniku. Möödunud pühapäeval kontrollis meie teadur Lea Tuvikene sealse vee temperatuuri ja hapnikusisaldust ning leidis, et Võrtsjärv ei ole kaladele ohtlik ning tuleb hästi toime. Tuvikene tegi kontrolli tavapäraselt kohas, kus järv on kõige sügavam ehk limnoloogiakeskuse ja Tondisaare vahel. Järgmine plaaniline seire Võrtsjärvel on kavas augusti keskel (loe lähemalt Sakalast).