Tänu oma looduslikule mitmekesisusele ja suurusele arvatakse 15–20% planeedi Maa elurikkusest olevat koondunud Brasiiliasse. Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli vanemteaduri Olavi Kurina juhtimisel Brasiilia Atlandi vihmametsades läbi viidud uurimus üksnes kinnitas seda teooriat.

Atlandi vihmametsade ökoregioon Brasiilias on looduslikult väga mitmekesine piirkond, mis kulgeb mööda riigi rannikuala, hõlmates troopilisi, subtroopilisi ja mangroovimetsasid, samuti põõsastikke ja rohumaid, kirjeldas Olavi Kurina. "Piirkonnas on teada palju on endeemseid liike."

Lisaks teadaolevale elurikkusele, kirjeldasid teadlased neis vihmametsades septembrikuus 20 teadusele täiesti uut sääseliiki perekonnast Manota. Kirjeldatud liigid kuuluvad seenesääsklaste (Mycetophilidae) sugukonda, nad on väikesed 1,5 kuni 3 mm pikkused ning erisused liikide vahel avalduvad peamiselt isaste isendite terminaalide morfoloogias, täpsustas Olavi Kurina.

Uued liigid said oma teaduslikud nimed morfoloogiliste tunnuste ja uuringusse panustanud kolleegide järgi. Zoogeograafilise analüüsi tulemusena kirjeldati ebakõla Manota liikide suhteliselt laia leviku ja kahetiivaliste seni teadaloleva, rohkete endeemidega levikumustri vahel Lõuna-Ameerikas.

Uurimus, mis on perekonna Manota esimene põhjalikum käsitlus Brasiilias, sai teoks Eesti Maaülikooli, Turu ülikooli ja São Paulo ülikooli koostöös. Kirjelduste aluseks olev tüüpmaterjal säilitatakse Eesti Maaülikooli ja São Paulo ülikooli putukakollektsioonides (rahvusvahelised akronüümid vastavalt IZBE ja MZUSP).

Avastusest ilmus artikkel maailma juhtivas zoosüstemaatika ajakirjas ZOOTAXA.

Lisainfo: Olavi Kurina, olavi.kurina@emu.ee