Täna ilmus teadusajakirjas Nature Stanfordi ülikooli teadlaste juhtimisel ning Eesti Maaülikooli metsateadlaste kaasosalusel ülemaailmne uuring metsade ja mikroobide sümbiootilistest seostest.

Teadustööks kasutati 1,1 miljoni puistu püsiproovitüki andmeid kogu maailma metsadest ning selgitati seaduspärasusi nii bakterite, seente kui puude juurte sümbiooside vahel. Lähtekohaks oli sümbiooside uurimise pioneeri professor David Readi ideed. „Uuringuga näitasime, et erinevad sümbioosi tüübid alluvad selgelt reeglitele. Meie mudelid prognoosivad väga suuri muutusi maailma metsade seisundis. Need on muutused, mis mõjutavad kogu kliimat,“ rääkis artikli juhtiv autor, Standfordi ülikooli teadlane Brian Steidinger.

Uuringuks vajalikud andmed koguti rohkem kui 70 riigi teadlastelt tänu projektile Global Forest Biodiversity Initiative. Eesti Maaülikoolist osalesid uuringus professor Henn Korjus ning dotsendid Diana Laarmann ja Mait Lang. Eesti puistute andmed pärinesid metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikust.

Artikkel „Climatic controls of decomposition drive the global biogeography of forest-tree symbioses“ on täismahus loetav: https://www.nature.com/articles/s41586-019-1128-0.