Maaülikool koostöös Keskkonnaameti ja kohalike kogukondadega uurib traditsioonilisi elatusalasid Lahemaa rahvuspargis. Projektiga antakse ülevaade põllumajanduse traditsioonidest, analüüsitakse karjamaade ja karjakasvatuse võimalusi ning koostatakse kaitsekorralduslikud soovitused.

„Lahemaa kaitsekorralduskavas on mitmed valdkonnad, nagu asustusstruktuur, ajalooline maakasutus jt, mida on raske hoida ilma loomade ja loomapidamiseta,“ rääkis karjakasvatuse tähtsusest kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus. Ka 2010. aastal pilootprojektina Lahemaa rahvuspargile koostatud ajaloolise maakatte uuring näitas, et piirkonnas on palju traditsioonist karja- ja heinamaad, mis tõestab karjakasvatuse potentsiaali.

„Kuigi arvatakse, et eestlased on peale Vabadussõda hoogsalt uudismaasid rajanud, näitavad Lahemaa maakasutuse andmed vastupidist,“ rääkis uuringu üks läbiviijatest, maaülikooli dotsent Mari Nõmmela. Tema sõnul on eestlane armastanud pigem kasutada looduslikku karja- ja heinamaad. Nõukogude perioodil kasutusest välja jäänud rohumaade taastamiseks on praegune Lahemaa kogukond teinud Keskkonnaametile juba mitmed konkreetseid ettepanekuid.

Projekti käigus on loodud kaardirakendus, kus on kõigil huvilistel võimalus ajaloolise maakasutuse ja traditsioonilise elulaadi säilitamiseks tutvuda Lahemaa pärandmaastikega, mis vajavad hooldamist või on teatud taastamispotentsiaaliga. Rakenduses saab ära märkida need alad, mida soovitakse võtta või anda põllumajanduslikku maakasutusse.

Lisaks oodatakse kohaliku kogukonna liikmeid, kes on mõelnud loomade pidamisele või huvitatud teistmoodi panustama pärandmaastike säilimisse, täitma küsimustikku karjakasvatuse hetkeolukorrast Lahemaal. Küsitlus jääb veebis avatuks 31. juulini. Küsitluse esimesi tulemusi on plaanis tutvustada 13.–14. juulil traditsioonilise karjakasvatuse koolitusel Tammistu külas.

Lisainfo: Kalev Sepp, tel: +372 5100678, Maaria Semm, tel: +372 53485206

Küsimustik: https://app.maptionnaire.com/en/5700/

Pärandmaastike kaardirakenduse link: https://app.maptionnaire.com/en/6342/

Projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.