Kaheksast kursusest koosnenud tänavune Pereülikooli hooaeg maaülikoolis sai joone alla 18. mail Järvselja metsas. Seal ammutasid nii lapsed, vanemad kui vanavanemad metsatarkusi ning ära ei öeldud ka hapukast jänesekapsast, mida palava ilmaga oli mõnus haugata.

Septembris alanud Pereülikooli hooajal räägiti nii Eesti traditsioonilistest kääritatud jookidest, tutvuti aiakujundamise võtetega ning kiigati loomaarstiteaduse köögipoolele. Muu hulgas arutleti sedagi, kuhu on suundumas Euroopa Liit või kuidas arvutada pühapäevahommikuste pannkookide omahinda.

"Millest mets jutustab?" kandis pealkirja tänavune viimane kursus. Metsapatoloogia teadur Tiia Drenkhan ning nooremteadur Sille Rebane õpetasid esmalt lastele, kuidas määrata puu vanust ning kuidas saada pelgalt puuklotsi järgi aru, mis puu see on. Edasi läks jutt juba tõsisemaks. Räägiti haigustest, mis puid ohustavad ja kahjuritest. Ka sellest, mida teha, et panna oma metsas haiguste levikule piir. Järgnes põnev matk ürgmetsas ning omandatud teadmised said kinnistatud lõbusas viktoriinis.

Lõppenud hooajal käis Pereülikoolis kokku 187 täiskasvanut ja last. Neist noorim oli kolmeaastane, täiskasvanutelt vanust ei küsitud. Kuuenda hooaja kõige populaarsemaks kursuseks osutus sügisene kokkusaamine, kus oli juttu traditsioonilistest kääritatud jookidest Eestis.