Homme, 8. novembril algusega kell 12.00 toimub Eesti Maaülikooli peahoone aulas aastapäeva tähistamiseks akadeemiline aktus. Aktusel promoveeritakse audoktoriks professor Alexander Jäger, kes peab akadeemilise loengu teemal „Kliimamuutused: ohud – väljakutsed – lahendused“.

Lisaks promoveeritakse aastapäevaaktusel uued doktorid, antakse üle Eesti Maaülikooli teenetemedalid ning tunnustatakse teadus- ja õppetöös silmapaistnud ülikoolipere liikmeid. Kuulutatakse välja maaülikooli aasta tegu ja aasta vilistlane.

Maaülikooli tänavune audoktor professor Alexander Jäger on biotehnoloogia, bioenergeetika ja kääritamisprotsesside tehnoloogia rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kelle uurimistöö on seotud biokütustega.

Alexander Jäger sündis 21. novembril 1957. aastal. Ta lõpetas 1983. aastal bioloogina Hohenheimi ülikooli Saksamaal, kus kaitses 1988. aastal ka oma loodusteaduste doktorikraadi.

Aastatel 1988–1990 töötas Alexander Jäger järeldoktorantuuris Helmholtzi teaduskeskuses Jülichis Saksamaal. Alates 1990. aastast oli professori töö Austrias 13 aasta jooksul mitmel ametikohal seotud tootmisega.

Tehnoloogiahuvi ja oskuse tõttu rakendada teaduslikke avastusi praktikas töötas Alexander Jäger ligi kümme aastat reovee biopuhastamise valdkonnas. Tema kavandatud veepuhastusjaamade vett tarbib maailmas üle miljoni inimese. Ta töötas välja esimese järjestikpuhastusmeetodi Austrias. Silmapaistev saavutus on siinkohal ühe koksitehase reovee puhastamine, mille tsüaniidide, rodaniidide ja benseenireostust likvideeriti süsinikku lagundavate bakteritega.

Kogu akadeemilise tegevusega on professor Jäger toonud oma ülikoolile üle 10 miljoni euro uurimistoetusi. Kaks korda on talle omistatud Ülem­Austria aasta teadlase aunimetus, mille on pälvinud ka teised tema töörühma teadlased.Ühtlasi on ta rahvusvahelistes ajakirjades avaldanud enam kui 80 eelretsenseeritud teadusartiklit.

Alexander Jäger on olnud paarisaja bakalaureuse­ ja magistriastme üliõpilase juhendaja ning mitme väitekirja kaasjuhendaja. Enam kui kümme aastat oli ta keemia­, bioloogia­ ja tootmistehnoloogia osakonna juhataja ning kuus aastat teadusprorektor. Lisaks intensiivsele teadus­ ja administratiivtööle on Jäger pidevalt õpetanud mikrobioloogiat, bioenergeetikat ning õlle pruulimise tehnoloogiat.

Professori esimesed kontaktid Eesti Maaülikooli teadlastega tekkisid 2008. aastal, kui doktorant Marti Tutt töötas Welsis professor Jägeri laboris. Seejärel töötas seal ühe aasta dr Merlin Raud. Aleksander Jäger ja tema töörühma teadlased on olnud püsikülalised ka Tartus konverentsil „Biosystems Engineering“, mille raames on Jäger pidanud kaks plenaarkõnet. Alates 2012. aastast tihenes koostöö tehnikainstituudiga. Jäger on olnud konsultandiks, mentoriks ja partneriks instituudi biokütuste töörühma kompetentsi ja teadusliku taseme arendamisel.

Alexander Jäger on erakordne mitte ainult tänu edukale teadustööle, vaid ka isiksuseomadustele. Abivalmidus ja entusiasm ning võime innustada üliõpilasi on temast teinud Austrias oma ala armastatud professori.

Oma edasises karjääris tahab Alexander Jäger täielikult pühenduda üleilmse soojenemise teemale – kliima kaitsele. Nagu senises tegevuseski, ei piirdu Aleksander Jäger ka siin vaid teooria ja õpetamisega. Koostöös kohaliku väikeettevõttega on ta välja töötanud õlgedest joogikõrte valmistamise tehnoloogia.