Hiljuti paigaldati Eesti Maaülikooli Tehnikamaja katusele päikesepaneelid, mis erinevalt seni Eestis kasutuses olevast tehnoloogiast toodavad elektrit lisaks paneeli esiküljele ka tagumise küljega ja on tunduvalt kõrgema oodatava elueaga. Teadlaste eesmärk on välja selgitada, kas uus tehnoloogia annab Eesti oludes eeliseid ning kui pikk on tema kasutusaeg.

Maaülikooli energiakasutuse õppetooli teadur Alo Allik selgitas, et pealtnäha ei erine uued paneelid seni nähtutest väga palju. Ainus erinevus seisneb selles, et fotoelektrilised elemendid on paigutatud kahe lamineeritud klaastahvli vahele ning paneelil endal puudub raam. Küll aga on erinevus tehnoloogias. Nimelt töötavad klaastahvlite vahel olevad elemendid kahepoolsena, mis võimaldab elektrienergiat toota pikema ajaperioodi jooksul ning kasutada ka peegeldunud päikesekiirgust.

Arvestuslik võimsus paneeli esiküljel on 300 W ja tagaküljel 70 W. Talvisel ajal peaks paneel edukalt elektrienergiat tootma ka näiteks lumelt peegeldunud päikesekiirgusest. Kas see kõik ka nii on ning kas sedasorti paneelid tasuvad Eesti kliimas paremini ära kui nüüdseks tavapäraseks saanud ühepoolsed, seda teadlased mõõtma ja analüüsima asuvadki.

Andmete järgi võiks paneelil potentsiaali olla, tõdes Allik. Ehkki paneel ise maksab umbes kolmandiku rohkem võrreldes nn tavalise päikesepaneeliga, suudab ta ööpäevas kauem ja rohkem elektrit toota. Mis teeb seadme atraktiivseks, on ka tema oodatav eluiga. Tehasegarantii on 30 aastat, teoreetiline eluiga ulatub aga lausa 50 aastani. Aga nagu öeldud, kohalikes päikeseparkides kasutuselevõtu eel tuleb tehnoloogiat testida ning Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis sellega tegeletaksegi.