Kui Läänemeremaades on metsi säästlikult majandatud juba aastakümneid, on mujal maailmas olukord keerulisem. Regiooni keskkonnateadlased, Eesti esindajad nende seas, käisid oma kogemusi tutvustamas Brüsselis eesmärgiga sõlmida Euroopa roheline kokkulepe.

10. detsembril korraldas võrgustik PROFOR (Läänemerd ümbritsevate riikide võrgustik, mis seisab säästva metsanduse põhimõtete tutvustamise eest) Euroopa pealinnas Brüsselis seminari, kus selgitati metsa ökosüsteemiteenuste olulisust Põhja- ja Baltimaades. Kohtumine leidis aset Helsingi Euroopa esinduses ja huvilisi tuli kokku 70.

„Metsi on siin piirkonnas majandatud pika ajaloo vältel,” märkis maaülikooli metsateadlane Floortje Vodde, kelle sõnul tuleks säästva metsanduse tulevikusuunad maha märkida ja jätkata hea eeskuju näitamist muule maailmale, et mets ei lõppeks meil ega mujal. Erilist tähelepanu tuleks pöörata loodusprotsesse jäljendavale ja taastumispotentsiaali (resilience) tugevdavale metsamajandusele.

Kohtumisel esitati ettekandeid metsade süsinikuvaru, metsade veeringet reguleeriva rolli ja metsade kui inimese sotsiaalsfääri mõjutaja kohta. Vodde tutvustas bioloogilise mitmekesisuse muutusi Põhja- ja Baltimaade metsades.

Kohtumisel osalenud Kalev Jõgiste sõnas, et keskkonnapoliitika kujundamisel on vajalik erinevate osapoolte, nii looduskaitse kui majanduse vaadetega arvestamine. Kohtumine oli avamänguks olulise dokumendi, European Green Deal, peatsele tulekule. Kokkuvõtvalt märkis Euroopa parlamendi saadik Petri Sarvamaa Soomest, et ainus võimalus tulevikuks on metsade bioloogilist mitmekesisust toetava maailmavaate ja metsanduse kooselu.

Võrgustikku rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Lisainfo: Kalev Jõgiste (EMÜ metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli dotsent), +372 5056619, kalev.jogiste@emu.ee