5. märtsil kaitsest Eesti Maaülikooli doktorant Kaia Kask filosoofiadoktori väitekirja teemal „Kuumastressi mõju musta kapsasrohu (Brassica nigra L.) ja vääristubaka (Nicotiana tabacum L.) fotosünteesile ja lenduvühendite emissioonidele. The effects of heat stress severity on photosynthesis and volatile organic compound emissions in black mustard and tobacco“. Töös uuriti, kuidas mõjutab kuumastress musta kapsasrohu ja vääristubaka lenduvühendite emissiooni ja fotosünteesi.

Taimed on oma kasvuajal vastuvõtlikud erinevatele abiootiliste stressi faktoritele, nagu madalate ja kõrgete temperatuuride esinemine, põud, liigne vesi ja valgus. Et käesoleval ajahetkel on temperatuuritõus, mis ohustab ökosüsteemi kui tervikut, Kase sõnul üks aktuaalsemaid teemasid, andis see ka impulsi taimeliike eraldi uurida.

„Nii mustal kapsasrohul kui vääristubakal esines kõrgematel temperatuuridel tugev õhulõhede juhtivuse langus ja negatiivne süsihappegaasi omistamine,“ kirjeldas Kask tulemusi. See näitab tema sõnul fotosünteesi protsesside ulatuslikku kahjustust ja hingamise ülekaalu.

​Must kapsasrohi emiteeris kõrgematel temperatuuridel stressivastusena liigile omaseid glükosinolaatide laguprodukte ja rohulõhnakomponente, mis viitavad raku kahjustustele. Sarnaseid rohulõhnakomponente leidus ka vääristubaka emissioonis kõrgematel temperatuuridel, lisaks veel teisi iseloomulikke lenduvühendeid, mille koguse suurenemine on seotud kuumastressi tugevusega. ​

Doktoritöös esitatud tulemused parendavad Kase sõnul üldist arusaamist liigispetsiifilisest fotosünteesist ja lenduvühendite emissioonist. Iseäranis mõjutavad viimaste sünteesiradasid ja emissiooni lehtedest kuumastressi tugevus ja tüüp. „Lenduvühenditel on siin tähtis roll taimede omavahelises suhtluses, taimede ja putukate vahelises suhtluses ning taimede, putukate ja keskkonna omavahelises koosmõjus,“ lisas ta.

Doktoritöö juhendajaks on prof. Ülo Niinemets ja vanemteadur Astrid Kännaste, oponent dr. James Blande (University of Eastern Finland).