Eesti põllumajandusühistud tegutsevad turul, kus kõrgemate toodangu müügihindade ja madalamate sisendite ostuhindade kauplemisvõim on vaid suurematel põllumajandustootjatel. Seetõttu on väiksemad turuosalised sunnitud töötama kasumlikkuse piiril.

Et kaubelda soodsamatel tingimustel ja kindlustada kestlikkus, aitavad põllumajandustootjaid ühistud. Nende tähtsuse tõttu Eesti maaelus tuleb uurida põllumajandusühistute juhtimis- ja konkurentsivõimet.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi uurijate sulest ilmus äsja uuring, milles analüüsitakse, kuidas mõjutab põllumajandusühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ja tootjate positsiooni toidutarneahelas. See on Eestis harukordne, sest varasemalt pole põllumajandusühistute valitsemist uuritud.

„Selgus, et nii ühistute juhtimisvõimekus kui positsioon toidutarneahelas on suhteliselt kehv, mille tingib tegevusmahu ja liikmeskonna väike suurus ning sellest tulenev vähene professionaalsus,“ kirjeldas tulemusi maaülikooli professor Rando Värnik.

Põllumajandusühistute juhtimisvõimekust ja konkurentsipositsiooni aitab edendada soosing ühinemise teel kasvada ning liikmete ja juhtimisorganite liikmete koolitamine. „Meie eesmärk on aidata ühistutel defineerida oma majanduslik õigustus, sihid ja eesmärgid ning alles siis paraneb ühistute konkurentsipositsioon ka toidutarneahelas,“ lõpetas Värnik.

Täismahus on võimalik uuringu lõpuaruandega tutvuda SIIN.

Lisainfo: Rando Värnik, tel: +372 5274808