Akadeemiline metsateenijate pere tähistab tänavu 100 aasta möödumist emakeelse akadeemilise metsandushariduse andmise algusest Tartus ning sel puhul avas Eesti Maaülikool Tähtveres Metsamaja ees temaatilise lillepeenra.

Metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid lausus, et 100 aasta vältel on metsateadus muutunud Eestis järjest tugevamaks valdkonnaks ning maailma ülikoolide seas asub see maaülikooli üks tähtsamaid teadusharusid QS World University Rankings andmetel 48. kohal. Seda kõike on põhjust väärikalt tähistada, lausus ta ja lisas, et seda tööd tuleb jätkata. "Et meie järeltulijad näeksid ka numbrit 200."

Metsandusharidus 100 juubeliaasta projektijuht Ivar Sibul avaldas omakorda lootust, et sajandi pärast saame me tähistada emakeelse metsandushariduse juba 200. sünnipäeva ja kirjutame peenrale "mets 200" selges eesti keeles, mitte inglise keeles või hieroglüüfides.

Peenar rajati Metsamaja ette kolmes värvis: number "100" ja sõna "METS" moodustavad alatiõitsevad begooniad. Hõbedased kuusemotiivid numbril moodustuvad padipõõsastest (Calocephalus brownii ´Silver Electra´).

Lillepeenra avamisel sõna võtnud rektor Mait Klaassen leidis, et metsandus- ja maaehitusinstituut on juubeliaastat tähistanud uhkesti ning teinud "Metsandusharidus 100" sünnipäva suureks sündmuseks nii maaülikooli kui Tartu linna jaoks.

Sada aastat tagasi ellu kutsutud metsaosakonna asutamine oli pikk ja vaevaline protsess. Osakonna avamise vajaduse tingis 10. oktoobril 1919 Asutavas Kogus vastu võetud maaseadus ning selle alusel läbi viidud maareform, mille tulemusel suurenes riigimetsade pindala enam kui seitse korda. Reformi järgselt hakkas riigile kuuluma 80% Eesti metsadest.

Nende metsade majandamine eeldas aga suurt metsaametnike kaadrit, keda aga Eestis polnud. Seetõttu tegi tooleaegne riiklik metsade valitsus energilisi samme, et Tartu ülikool hakkaks ette valmistama metsandusharidusega spetsialiste. Nii saatis Metsade Peavalitsus juba 1919. aasta juunis põllutööministri kaudu Tartu ülikoolile esildise metsaosakonna rajamiseks. Ülikool suhtus metsaosakonna avamise ideesse pooldavalt.

Järgnes metsaosakonnale sobiva juhi otsimine, mis ei sujunud hõlpsasti ning seetõttu viibis ka metsaosakonna avamine. Asjaajamise kiirendamiseks saatsid tolleaegne põllutööminister Theodor Pool ja Metsade Peavalitsuse juhataja Julius Kitsing juunis-juulis 1920 haridusministeeriumile ning TÜ valitsusele kirjad, mis viisid lõpuks metsaosakonna asutamiseni Tartu ülikoolis augustis 1920. Metsandusharidus viidi pärast Teist maailmasõda üle 1951. aastal asutatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisu ja täna on akadeemia järeltulijaks Eesti Maaülikool.

Sajandi täitumist emakeelse kõrgema metsandushariduse andmisest Tartus tähistab maaülikool mitme erineva sündmusega. Paar nädalat tagasi korraldati sümboolne lodjaretk mööda Emajõge ja Ahja jõge Järvseljale, kuhu 99 aastat tagasi suundusid täpselt samamoodi lodjaga metsandusõppejõud ja -tudengid esimesse praktikumi. Ühtlasi istutati Järvseljale juubelimets. 15. augustil istutavad metsateadlased maaülikooli linnakusse mälestuspuu ning 17. augustil kulmineeruvad juubeliaasta sündmused konverentsi ja vilistlaskokkutulekuga Eesti Rahva Muuseumis.