17. juunil kaitses Linda-Liisa Veromann-Jürgenson Eesti Maaülikoolis filosoofiadoktori väitekirja teemal „Paljasseemnetaimede mesofülli juhtivus. Mesophyll conductance in gymnosperms”. Doktoritöös uuriti mesofülli juhtivuse rolli paljasseemnetaimede fotosünteesi kiiruse piiramisel ja lehe anatoomilisi tegureid, mis seda mõjutavad.
Tööst selgus, et võrreldes õistaimedega on paljasseemnetaimede mesofülli juhtivus madalam, limiteerides oluliselt fotosünteesi. „Enim sõltub juhtivus rakuvaheruume ääristavate kloroplastide hulgast, aga ka mesofülli rakuseinte paksusest,“ kirjeldas Veromann-Jürgenson, kelle sõnul on õhemate rakuseinte ja tihedalt asetsevate kloroplastidega liikidel suurem mesofülli juhtivus ning seetõttu ka suurem fotosünteesi kiirus.
Ühtlasi sõltub mesofülli juhtivuse osakaal fotosünteesi piiramisel värske doktori sõnul ka lehe kujust. Mõni fotosünteesi määrav tegur sarnanes pigem vanapärasemate taimerühmadega nagu osjad, mõni seevastu paksuleheliste kuivadele tingimustele kohastunud õistaimedega. „Fotosünteesi limitatsioonide ja lehe anatoomia osas moodustavad paljasseemnetaimed siiski unikaalse rühma, mistõttu ei saa õistaimedel leitud tulemusi vabalt nendele üle kanda,“ põhjendas Veromann-Jürgenson. Ta lisas, et muuhulgas võivad paljasseemnetaimede väike mesofülli juhtivus ja seda määravad anatoomilised tegurid neile suurenevas süsihappegaasi hulgas õistaimede ees eelise anda.
Doktoritöös leitud paljaseemnetaimede andmeid saab kasutada süsinikuringe ja taimestiku muutuste ennustamisel muutuvates kliimatingimustes ning antropogeenses süsihappegaasi kontsentratsiooni tõusus.
Doktoritöö juhendajad on dotsent Tiina Tosens ja prof. Ülo Niinemets, oponent prof. dr. Jaume Flexas (Universitat de les Illes Balears, Palma de Mallorca, Hispaania).
Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.
Lisainfo: Linda-Liisa Veromann-Jürgenson, Linda-Liisa.Veromann-Jyrgenson@emu.ee