Mida suurem on maastiku mitmekesisus, seda rohkem võib sealt leida erinevaid liike. Siiski ei pruugi maastikud, mille on inimesed hinnanud mitmekesiseks, olla täisväärtuslikud ka ülejäänud elustiku jaoks.

„Sageli ei oska me arvestada, millist maastiku vajavad taimed ja loomad. Nende jaoks olulist funktsionaalset mitmekesisust saab aga hinnata vaid töömahukate inventuuridega, mis annavad meile täpse info,“ kirjeldas maaülikooli vanemteadur Ülo Väli. Seevastu on lihtsam võimalus mitmekesisuse peegeldamiseks kasutada teatud indikaatorliike nagu röövlinnud.

Eesti Maaülikooli teadlased koostöös MTÜ Kotkaklubi ja Keskkonnaametiga katsetasid Väli hinnangul veelgi lihtsamat – ühe röövlinnuliigi elupaigakasutuse jälgimist. GPS-saatjatega varustatud väike-konnakotkaste liikumismustrite ja maakasutuskaartide võrdlusel selgus, et mitmekesise toidusedeliga röövlind eelistab toituda eeskätt säärases põllumajandusmaastikus, kus on rikkalikult servaalasid ja mitmekesise kujuga maastikuüksusi.

„Konnakotkad kasutavad maastiku mitmekesisust ära ka ajalises mõttes. Nad eelistavad saaki jahtida kindlatel põllumajanduskõlvikutel, kuid nende eelistused muutuvad aastate lõikes,“ kirjeldas Väli tulemusi. Ajakirjas Landscape Ecology avaldatud tulemused näitavad seega tänapäevase liikumisökoloogia võimalusi maastiku funktsionaalse mitmekesisuse ning elurikkuse mõõtmisel, lõpetas ta.

Täismahus artikliga on võimalik tutvuda https://link.springer.com/article/10.1007/s10980-020-01043-3

Lisainfo: vanemteadur Ülo Väli, ulo.vali@emu.ee