Sada aastat tagasi Tartu ülikooli juurde metsaasjanduse ja geodeesia õppetooli loonud Andres Mathiesen õpetas tudengitele, et kirves ja saag on vahendid eelkõige metsa tervise parandamiseks. Just Mathieseni säästliku metsanduse vaimus on Tartus sajandi vältel koolitatud rohkem kui 4000 kõrgelt haritud metsandusspetsialisti.
Elagu ja õitsegu metsandusharidus ja -teadus, soovisid 17. augustil Eesti Rahva Muuseumis aktuse ja vilistlaspeoga kulmineerunud metsandus 100 juubelipidustustel nii Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, peaminister Jüri Ratas, linnapea Urmas Klaas, teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, Tartu ülikooli rektor Toomas Asser kui mitmed teisedki kõnepulti astunud.
Emakeelne metsandusharidus ja metsateadus on jätkuvalt hea tervise juures, tõdes peaminister Jüri Ratas. Ta lisas, et metsateadlased on pälvinud Eesti Vabariigi teaduspreemiaid ning Eestis tehtud töö on pälvinud ka kõrge rahvusvahelise tunnustuse – maailma ülikoolide pingereas kuulub maaülikool täna viiekümne parima ülikooli hulka just metsateaduse ja metsandusõppe alal.
Lisaks aktusele avati ERMis näitus, tutvustamaks metsaharidust ning haritud metsaspetsialisti tööriistu läbi aegade. Samuti tuli esitlemisele juubeliraamat „Sada aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust Eestis“, mille koostaja on dr Ivar Sibul.
Metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid pidas tänukõne ning aktusel üleantud vilistlasmärkide ja tänumüntidega tunnustati vilistlasi, koostööpartnereid ja kolleege abi ja toetuse eest emakeelse akadeemilise metsandushariduse 100. aastapäeva korraldamisel . Õhtu lõppes vilistlaspeoga, kus meeleolukat koosviibimist, muusikat, tantsu ja head toitu jagus öötundideni.
Akadeemilise metsandushariduse 100. sünnipäeva on Eesti Maaülikool kui tänane metsateaduste häll tähistanud väärikalt juba möödunud sügisest saati. Nii tehti kummardus rahvusülikooli 100. sünnipäevaks ning kingiti Tartu linnale jõulupuu.
Tänavu 4. juunil kordasid metsateadlased sümboolselt lodjasõitu Tartust mööda Emajõge ja Ahja jõge Ahijärvele, kuhu 99 aastat tagasi viis tudengid sama veeteed mööda praktikale äsja metsaosakonna loonud Andres Mathiesen. Seejärel istutati Järvselja metskonda juubelimets. Päev hiljem tõi lodi metsateadlased Tartusse tagasi, ent seegi sõit oli sümboolne. Sai ju tolleaegse Kastre-Peravalla metskonna üheks ülesandeks varuda küttepuid Tartu ülikooli enam kui 700 ahju soojendamiseks.
Mitmeid üritusi on korraldatud ka maaülikooli linnakus Tähtveres. 16. juunil avati Metsamaja ees värvikas lillepeenar, tähistamaks sajandi möödumist metsatarkuste õpetamisega alustamisest ülikoolis. Täpselt metsandushariduse sünnipäeval ehk 15. augustil, mil möödus 100 aastat metsaasjanduse ja geodeesia õppetooli loomisest Tartu ülikooli juurde, istutati Metsamaja ette juubelitamm. Esitlusele tuli ka pidupäevale pühendatud Eesti Posti tervikasi, mis rõõmustab filateliste.
Sellega pole juubeliaasta sündmused veel lõppenud, aga kõigest sellest saame kõneleda juba järgmistes uudistes.
Metsateadlaste koolitamise vajadus tekkis Eestis pärast 1919. aasta maareformi, mil 80 protsenti metsadest arvati riigi omandisse ning riigimetsa pindala kasvas ühe hetkega seitse korda. Spetsialiste, kes oleksid osanud seda rikkust kaitsta ja majandada aga pehmelt öeldes nappis. Nii loodi 1920. aasta 15. augustil Tartu ülikooli juurde metsaasjanduse ja geodeesia õppetool. Andres Mathieseni säästliku metsanduse vaimus koolitatud metsandusspetsialistid on hoidnud Eesti metsi peaaegu sajandi, mille jooksul on metsade pindala suurenenud peaaegu kaks korda. Kindlasti oskavad eestlased oma metsa eest hoolitseda ka tulevikus, kui nad end harivad.