Eesti Maaülikooli jäätmekäitluses on toimumas muudatused, mille eesmärk on ühtlustada jäätmete kogumine ülikoolis, viia see nõuetekohaseks ning muuta seejuures ka mugavaks ja arusaadavaks.

Uuelt rohelise ülikooli jäätmekäitluse kodulehelt www.emu.ee/jaatmekaitlus leiab edaspidi kogu teabe EMÜ jäätmekäitluse kohta eesti ja inglise keeles. Kättesaadavad on:

• sortimisjuhendid;
• linnaku kaart konteinerite asukohtadega;
• vastused korduma kippuvatele jäätmeteemalistele küsimustele (sh vastused 2020 kevadel EMÜ üliõpilaste ja töötajate seas läbi viidu veebiküsitluses vastajate poolt esitatud küsimustele);
• jäätmekäitlust tutvustavad videolingid;
• muu huvitav ja asjakohane info.

Kõige paremini silma hakkav muudatus on uued kleebised prügikonteineritel. Keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud värvi- ja pildilahendused jäätmeliikide kohta on kohandatud EMÜ oludega. Uued kleebised ja sortimisjuhendid jõuavad esmalt EMÜ linnaku välikonteineritele, koridoridesse ning  puhke- ja kööginurkadesse. Seejärel märgistatakse ülejäänud EMÜ avalikes ruumides olevad sisekonteinerid.

Edaspidi võetakse ette EMÜ jäätmete sorteerimisvõimaluste laiendamine. Plaanis on luua sortimisvõimalused ka laboritesse ja ühiselamutesse. Oma töökohal sortimise korraldamine jääb siiski igaühe enda teha. Selleks palume ise veebilehelt alla laadida ja välja printida oma töö- või õppekohale iseloomulike jäätmete märgised ja sortimisjuhendid ning kleepida konteineritele või pöörduda kleebiste saamiseks rohelise ülikooli poole.

Info jagamine

Kõik EMÜ jäätmetega seotud materjalid on QR-koodiga, mis on omakorda seotud rohelise ülikooli veebilehega. QR-koodi nutiseadmega skaneerimisel jõuate kiiresti kogu infoni. QR-koodi idee on osa Siret Kapaku doktoritööst, mille üks eesmärk on jäätmekäitluse tõhustamiseks kasutada IT lahendusi ja läbi tarbija teadlikkuse tõstmise suurendada Eestis jäätmete taaskasutust.

Mis sorditud jäätmetega edasi saab?

Omaalgatuslikult lahti sorditud jäätmed kabinetis ning puhke- ja kööginurgas (näiteks paber ja segapakend) tuleb praegu igaühel ise viia õppehoonete koridorides asuvatesse jäätmejaamadesse (vt linnaku kaarte siit), kust koristaja ja/või majahaldur viib need vastavatesse välikonteineritesse. Biolagunevad jäätmed tuleb ise viia välikonteinerisse.

Uuel aastal on plaanis koristusteenuse hange, mille tulemusena peaksid koristajad hakkama õigesti lahku sorditud jäätmeid ära viima ka puhke- ja kohvinurkadest. Lahku sorditud jäätmed viiakse liigiti õuekonteineritesse (kui selline konteiner õues on), või antakse haldusteenistusele, kes need ise jäätmefirmale üle annab.

Lisaks kavatseme avalikustada liigiti kogutud jäätmete edasise teekonna kuni lõppkäitluspaigani, olgu selleks paberivabrik või klaasitehas. Seoses eriolukorraga võtab aga selliste videoklippide tegemine kavandatust pisut rohkem aega.

Miks me QR-koodi kasutusele võtame?

Oleme harjunud saama jäätmeinfot trükituna või netis. Paraku ununeb korra loetu ning sageli ei leita seda üles. Kiiresti muutuvas maailmas muutub ka informatsioon ja nii tuleb taaskord uusi trükiseid valmistada. See ei ole säästlik ega jätkusuutlik. Siin tuleb appi QR-kood:  

• QR-koodiga saab siduda palju infot ja seda mitmes keeles. Kodulehel saab infot kiiresti ajakohastada. Nii kaob vajadus uusi materjale pidevalt välja trükkida.
• QR-kood hoiab kokku aega. Ühe kliki kaugusel on kogu EMÜ jäätmekäitlust puudutav info, sh küsimused ja vastused, videod, lingid, juhised, kleebised.
• QR-kood on ümbritsetud meile varasemast tuttava taaskasutamist tähistava kolmest noolest koosneva märgisega. Me soovime pakkuda äratundmisrõõmu – just see QR-kood on ’EMÜ jäätmekood’.
• QR-koodi saame kanda igale prügikastile, samas on ta piisavalt väike, et ei hakkaks visuaalselt silma risustama.

Kas Sinu nutiseadmes on QR-koodi lugemise võimekus?

Paljudel nutiseadmetel on QR-koodi lugemise võimekus olemas juba algseadistuses. Kui seda ei ole, siis saab QR-koodi lugemise programmi ise alla laadida. Reeglina on need tasuta nutirakendused.

Taustainfo sortimise kohta

Suure osa taaskasutuskõlblikust materjalist moodustavad pakendid, mille sortimist peaksime suurendama. Meil on ees sihtarvud: 2025. aastaks peab iga Euroopa Liidu liikmesriik ümber töötlemisse suunama vähemalt 55% segaolmejäätmetest. Pakendijäätmeid tuleb taaskasutada vähemalt 65%.

Stockholmi Eesti Instituudi 2019/2020 uuring näitab selgelt, et me sordime jäätmeid väga halvasti. Segaolmejäätmete koostis pole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud. See näitab, et olmejäätmete kogumissüsteemis pole positiivseid arenguid toimunud. Nii pakendijäätmete kui biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes on keskmiselt 32%. Need mõlemad oleks tulnud tekkekohal eraldi välja sortida. Liigiti kogutud segapakendite kvaliteet on halb, sobimatute jäätmete osakaal ulatus 28%-ni. Tulemused näitavad, et me peame oluliselt rohkem panustama info jagamisele. See tähendab, et me peame keskkonnasäästlikku käitumist alles õppima! Kui sihtarvud jäävad täitmata, võivad meid oodata suured trahvid. See on aga välditav ning EMÜ võiks siinkohal eeskuju näidata ka teistele.