Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi juhtimisel algas teadusuuring, milles analüüsitakse toidu- ja esmatarbekaupade, aga ka vee ja isikukaitsevahendite tarneahelaid ja varustuskindlust Eestis. Ühtlasi on fookuses küsimus, kuidas saaks tulevaste kriiside kontekstis varustamisest tingitud tõrkeid vähendada.

Kevadine eriolukord näitas, et Eestis puudub selgus, kuidas tagada kriisiolukordades toidu- ja esmatarbekaupade varustuskindlus. Koostöös Eesti Konjuktuurinstituudi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga uurib maaülikool erinevaid varustuskindlust mõjutavaid stsenaariume, nende võimalikke mõjusid nelja valdkonna tarneahelate toimimisele ja riske sektori ning ettevõtte tasandil.

"Eesmärk on saada ülevaade varustuskindluse tagamisest olukordades, kus esineb hoolimata normaalsetest tingimustest kõrvalekaldeid ja hälbeid, mis mõjutavad sisendite tarneid, kaupade liikumist ja nende jõudmist tarbijateni," rääkis uuringu konsortsiumi juht professor Rando Värnik. Ta lisas, et aitab see, kui selgeks saavad kõige tõenäolisemad stsenaariumid, mille mõju on suur nii ettevõtjale kui ka ühiskonnale. "Me peame teadma, kuidas tagada oma riigi toimimine ka siis, kui piirid suletakse ja välistööjõu kasutamine pole enam võimalik."

Uuringu tulemusel töötatakse välja toimepidevuse hindamise mudel, mida saavad ettevõtted edaspidi kasutada juhisena oma riskide hindamisel. Laiem eesmärk on parandada nii riigi kui ka erasektori valmisolekut uuteks kriisiolukordadeks.

RITA programmist rahastatava uuringu „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ läbiviimiseks on aega 15 kuud ning uuringut rahastatakse summas 350 000 eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.