18. novembril avaldas teadusajakiri PLOS ONE artikli „Increased winter drownings in ice-covered regions with warmer winters”, mille üks kaasautoreid on Eesti Maaülikooli vanemteadur Alo Laas. Uurimistöös vaadeldi üle 4000 uppumissurma, mis on leidnud aset kümnes põhjapoolkeral paiknevas riigis viimase kolmekümne aasta jooksul.

Tulemused näitasid, et enim esineb uppumisi soojemate talvedega aastatel. Uppumiste arv viiekordistub, kui keskmine talvine õhutemperatuur läheneb nullkraadile. Kõige rohkem uppumisi esineb siis, kui õhutemperatuur on vahemikus -5 kuni 0 kraadi, seda eelkõige talve algus- ja lõpuperioodidel, kui jääkate alles tekib või juba laguneb.

„Vaadeldud kümnest riigist juhtub enim uppumissurmasid Kanadas. Samas tuleb tõdeda, et just Eestis ja Lätis on juhtumite arv 1 miljoni elaniku kohta kõige suurem,” kirjeldas vanemteadur Laas, kelle sõnul on põhjuseks suur kalastushuvi Eesti suurjärvedel ja rannikumerel.

Minnesota osariigis, kus kogutakse läbi jää uppumiste andmeid nii soo kui vanuse lõikes selgus, et kõige suuremateks riskirühmadeks on lapsed ja noored. Alla 9-aastased jääl mängivad lapsed moodustavad selles osariigist 44% kõikidest aset leidnud uppumissurmadest, samas kui noored vanuses 15-29 olid suurima riskiga siis, kui jääl tegeleti kalapüügi või mootorkelgu sõiduga.

Eestis registreerivad veeõnnetuse tagajärjel toimunud hukkumisi ja uppumisi nii Pääste- kui ka Statistikaamet. Artiklis kajastatud Eesti kohta käivatel andmetel on Päästeamet aastatel 2010 kuni 2017 registreerinud keskmiselt 57 veeõnnetuse tagajärjel hukkunut aastas, neist 11 talvekuudel (detsembrist aprilli lõpuni). Küll aga pole teada hukkunute jagunemine soo ja vanuse järgi, sest neid andmeid kuude lõikes Eestis ei registreerita.

„Kliimamuutustest tuleneval on põhjapoolkeral oodata ka tulevikus nii-öelda pehmemaid talvesid, mistõttu võib jääl toimuvate uppumissurmade arv pidevalt suureneda,” arvab Laas. Õnnetuste vältimiseks peaksid kõik jääl liiklejad arvestama lihtsate põhitõdedega: veenduma, et jää paksus on liiklemiseks ohutu; mitte liikuma jääl üksi; vältima jääl liikumist pimedal ajal; riietuma soojalt ja võimalikult veekindlalt, et vältida alajahtumist ning tutvuma ka muu avaliku informatsiooniga jääl liikumise kohta,” lõpetas Laas.

Artikkel on kättesaadav: https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0241222

Eesti poolset uurimust rahastas Eesti Teadusagentuur (PUT PSG32).