Igaviku teele on lahkunud majandus- ja sotsiaalteaduskonna pikaajaline dekaan, professor emeeritus Viktor Jullinen (07.08.1935 – 11.03.2021). 

Ingeri-soome päritolu V. Jullineni elutee algas Leningradi oblastis taluniku perekonnas. Peale teist maailmasõda ei tohtinud see rahvakild pöörduda oma põlisesse elukohta ja nii sai V. Jullineni edasine elu seotud Eestiga. 1955.a lõpetas ta Tallinna Mäetehnikumi elektromehaanika erialal. Kuid tema järgnev haridustee ja tööalane tegevus said kindlalt seotud majandusvaldkonnaga: 1965. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamine põllumajanduse ökonomist-raamatupidaja kvalifikatsiooniga ning järgmisel aastal tööle asumine sama kõrgkooli vanemõpetajana; 1973. aastal väitekirja kaitsmine ja majandusteaduse kandidaadi kraadi omistamine; 1976. aastast karjääri jätkamine põllumajanduse ökonoomika kateedri dotsendina, ning 1994. aastast professorina. Sellesse karjäärimudelisse sobis uurijavaimuga julgel isiksusel ka tööperiood põllumajandusökonoomika professorina Conakry Polütehnilises Instituudis Gineas (1977-1980).

Lisaks teadlase vaimule peitus V Jullinenis ka tugev juht. Ta oli alates 1988. aastast põllumajanduse ökonoomika kateedri (hilisema nimetusega agraarökonoomika kateedri) juhataja 1990–1992; agraarökonoomika õppetooli juhataja (1992–1994); agraarökonoomika instituudi juhataja (1994–1996); agraarökonoomika ja turunduse instituudi juhataja (1996–2000). Nende ülesannete kõrval töötas ta aastatel 1994–2001 ka Eesti Põllumajandusülikooli majandus- ja sotsiaalteaduskonna dekaanina.

Eesti taasiseseisvumise järel sai V. Jullinen 1991. aastal Viro-Säätiö grandi Soome põllumajandusega tutvumiseks ja selle tutvustamiseks Eestis, lisaks stažeeris ta Soome Põllumajandusökonoomika Instituudis ja Helsingi Ülikoolis (1992) ning esines loengutega Helsingi ja Kuopio Ülikoolides (1992–1995).

Viktor Jullineni teaduslik uurimistöö oli seotud tootmise efektiivsuse, ressursside efektiivsema kasutamise, põllumajanduspoliitika, Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tõstmise, Euroopa Liidu agraarpoliitika juurutamisega Eestis. Ta on avaldanud üle 70 teadustöö. Tema  juhendamisel on kaitstud arvukalt diplomi-, magistri- ja doktoritöid nii Eestis kui välismaal.

V. Jullinen oli läbi aastate autoriteetne õppejõud, viljakas teadlane ja suurepärane organisaator. Teda kui teadlast ja pedagoogi  iseloomustasid sihikindlus, püsivus ja põhjalikkus töös ning korrektsus asjaajamises. Teaduskonna juhina oli ta väga tugev isiksus, kelle seisukohtadega arvestas alati ka ülikooli nõukogu.

1999. aastal valiti Viktor Jullinen emeriitprofessoriks. Eesti Maaülikool autasustas teda Eesti Maaülikooli teenete medaliga aastal 2001.

Viktor Jullinen töötas alati hingega oma ülikooli, teaduskonna ja instituudi heaks ning püüdis nende arengut aktiivselt edendada, kaasates sellesse ka rahvusvahelisi sidemeid, mida tal oli kerge sisse seada, kuna valdas hästi kolme võõrkeelt (soome, vene ja prantsuse keelt).

Kolleegid jäävad sügava austusega meenutama Viktor Jullineni kui tulihingelist maaülikooli patriooti, head õpetajat ja kolleegi, eeskuju.