Eesti Maaülikoolis sai valmis digitaalne õppematerjal Eesti metsakasvukohatüüpide kohta, kust saab metsatarkusi ammutada igaüks. Rakenduse aadress on kasvukohatyybid.emu.ee ja see on kasutatav nii arvutites kui nutiseadmetes.

Kasvukohatüüp ütleb metsa hästi tundvale inimesele väga palju, kinnitas rakenduse üks autoreid, maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli teadur Hardo Becker. Ta avaldas lootust, et materjaliga tutvumine teeb Eesti metsa tuttavamaks ka neile, kes igapäevaselt metsandusega seotud ei ole.

Tüübi nimetus võtab kokku puistu karakteristikud, esinevad mullaliigid, andmed puistu niiskusrežiimi kohta ja puistu võimalikud boniteedid. Samuti aitab kasvukohatüüp määratleda, millistele puuliikidele sobib vastav ala kasvamiseks, prognoosida saadava puidu väärtust ja kvaliteeti, määratleda metsatööde tegemise tingimused, rekreatsioonivõimalused jm. Seetõttu ongi väga oluline määrata puistute takseerkirjeldustes (hindamisel) kasvukohatüüp adekvaatselt, sõnas Becker.

Et kasvukohatüüpi õigesti määrata, tuleb arvesse võtta kõiki vajalikke aspekte (eraldise reljeef, muld, niiskus, puistu koosseis ja boniteet ning alustaimestikurinded ja -liigid). Teiselt poolt on õppijatele ja vähekogenutele vajalik tõetruu kirjelduse loomine vastavast kasvukohatüübist, et hiljem seostuks kasvukohatüübi nimetus ka neile automaatselt vastava metsasituatsiooniga.

Kui kasvukohatüüpide tuvastamine saab selgeks, siis on oluliselt lihtsam mõista vastava tüübi metsade muutumist (nii tüpogeneetilisest, botaanilisest, metsauuenduslikest kui häiringulistest jt aspektidest). "Ütled I boniteet, saad teada osa tõest, ütled jänesekapsa tüüp, saad peaaegu kogu tõe," kirjeldas Becker. Oluline on antava kasvukohatüübi nimetuse testimine mitmekordselt: läbi mulla, läbi alus-taimestikurinnete ja -liikide ning läbi puistu boniteedi ja koosseisu.

Metsatüpoloogia juures peab jälgima looduse mängu. "Nagu üks vana metsamees on öelnud, siis pärast 20. aastat metsas käimist hakkas ka temale metsatüpoloogia külge."

Kasvukohatüüpide rakenduse autorid on Eino Laas ja Hardo Becker ning projekt põhineb E. Lõhmuse Eesti metsakasvukohatüüpide ordinatsiooni süsteemil. Projekti „Metsatüpoloogilise digitaalse õppematerjali koostamine ja metsakasvukohatüüpide käsiraamatu kaasajastamine“ läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.