11. juunil kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Tarmo Pilving filosoofiadoktori väitekirja teemal „Koostöö Eesti Maaturismis. Collaboration in Estonian Rural Tourism“. Doktoritöös uuriti, mis mõjutab maaturismi koostöö arengut ja jätkusuutlikkust Eestis. Pilvingu töö tõestab, et jagatud koostööidentiteet erinevate osapoolte vahel aitab kaasa koostöövõrgustike loomisele väiksemates võrgustikes, kuid linna- ja maaturismi paremaks sünergiaks on see vajalik ka laiemal piirkondlikul tasandil.

Suured nõukogude aja järgsed institutsionaalsed muutused ühiskonnas on pakkunud Pilvingu sõnul mitmeid võimalusi koostöö edendamiseks, kuid on ka pärssinud turismialase koostöö arengut. Seetõttu võib praeguses maaturismi koostöös leida väikseid ja edukaid peamiselt mitteformaalseid koostöövõrgustikke, kuid tihtipeale on laiemal piirkondlikul tasandil koostöö killustatud ja erinevad võrgustikud on omavahel nõrgalt seotud. Peamised põhjused, mis pärsivad erinevate maaturismi võrgustike vahelist koostööd on võrgustike erinev olemus, seotus erinevate piirkondlike tõmbenumbritega, mis omavahel ei haaku ja turismijuhtimise jaotus mitmete organisatsioonide vahel.

Edukaks koostööks on vajalik koostööplatvorm, mis keskenduks majanduslike elementide kõrval ka sotsiaalsetele teguritele ja milles oleksid omavahel seotud ülevalt alla formaalne turismijuhtimine kui ka rohujuure tasandilt alguse saanud väikese formaalsusega koostööalgatused.

Pilvingu uuring näitab, et eduka turismistrateegia esimene eesmärk peaks olema keskendunud elementidele, mis aitaksid moodustada koostööplatvormi, mida kõik huvipooled aktsepteeriks. Alles pärast ühtsuse leidmist saab piirkondlikul tasandil edendada erinevate osapoolte ja võrgustike vahelist koostööd, mille väljundiks on  turismipiirkonna konkurentsieelise suurenemine ja kvaliteedi tõus. Teadlase tulemused kinnitavad, et maaturismi ettevõtjate koostöö ei lõpe kunagi täielikult, vaid see liigub ühest olekust teise. Kasutades õigesti hüvesid, mida pakub laiem piirkondlik koostöö ja ümbritsev institutsionaalne keskkond, saab seda koostööd tugevdada ja jätkusuutlikumaks muuta.

Doktoritöö juhendajad on dr. Ants-Hannes Viira, prof. Tiiu Kull ja nooremprof. Monika Suškevičs ning oponent prof. Katarzyna Czernek-Marszałek (University of Economics in Katowice).

Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Lisainfo: Tarmo Pilving, tarmo.pilving@emu.ee.