27. augustil kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Kristiina Aun filosoofiadoktori väitekirja teemal "Raiete lühiajaline mõju süsiniku voogudele ja varudele erinevates Eesti metsaökosüsteemides. Short-term effect of felling on carbon fluxes and storages in different Estonian forest ecosystems". Töös uuriti puistute süsinikubilanssi pärast erinevaid raieid.

Põhjapoolkera metsad on olulised süsiniku sidujad ja seeläbi kliimamuutuste leevendajad ning ühe olulise tegurina mõjutab puistute süsiniku sidumist metsade majandamine erinevate raiete näol. Doktoritöös uuriti harvendus- ja lageraie lühiajalist mõju metsaökosüsteemi süsinikuringele männikutes ja arukaasikutes. Teema on aktuaalne, sest tänapäeva metsanduses tähtsustatakse üha enam puistute süsiniku sidumise aspekti erinevate majandamismeetodite kavandamisel ja rakendamisel.

Koostatud süsinikubilansi põhjal osutus kuueaastane männinoorendik mõõdukaks süsiniku emiteerijaks (NEP -1.37 t C ha-1a-1), mis oli kooskõlas samal alal läbi viidud turbulentsete kovariatsioonide meetodil hinnatuga (NEE -1.19 t C ha-1a-1). Lageraie järgselt uuenenud männinoorendikus ei olnud aastane heterotroofse mullahingamise voog oluliselt suurem vanemates puistutes mõõdetust, mis näitab, et ökosüsteemi negatiivne süsinikubilanss oli tingitud puude väikesest biomassist ja seega ka puistu madalast produktiivsusest. Arvestades puude kiirenevat kasvu puistu selles arenguetapis, võib prognoosida süsinikubilansi tasakaalustumist juba seitsmeaastases puistus. Seega aitab õigeaegne ja kvaliteetne metsauuendamine oluliselt kaasa metsaökosüsteemi süsiniku sidumise kiirele taastumisele lageraie järgselt.

Töös uuritud puistuid harvendati alameetodil ja mõõduka raiekraadiga. Selline harvendamine ei suurendanud mulla heterotroofse hingamise voogu teisel raiejärgsel aastal arukaasikutes ega männikutes. Pärast harvendusraiet vähenes puistu maapealne süsinikuvaru ja sellega seoses ka puurinde aastane süsiniku sidumise voog, samas jäid kõik uuritud puistud süsinikku siduvateks ökosüsteemideks (NEP 1,5-4,4 t C ha-1a-1). Harvendatud puistute süsiniku sidumise võime taastub raie-eelsele tasemele ligikaudu viie raiejärgse aasta jooksul. Hooldusraied alameetodil ja mõõduka raiekraadiga ei muuda üldjuhul lati- ja keskealisi arukaasikuid ning männikuid raiejärgselt süsinikku emiteerivateks ökosüsteemideks.

Doktoritöö juhendaja on professor Veiko Uri ja oponent professor Jukka Pumpanen. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Lisainfo: Kristiina Aun, kristiina.aun@emu.ee