Tehnikamaja ilmajaam:

Vaata ilmainfot

Doktoritöö: insuliiniresistentsus ei ole vaid inimeste probleem

Foto: Pexels

31. augustil kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Priit Karis​ filosoofiadoktori väitekirja teemal „Toitumuse, lipomobilisatisooni ja insuliiniresistentsuse seosed piimalehmadel. Relationships between body condition, lipomobilization and insulin resistance in dairy cows.“ Töös uuriti lehmade ainevahetusprotsesse. 

Pankrease hormooni insuliini ainevahetuse häirest põhjustatud haiguste, näiteks suhkrutõve, samuti selle leebema variandi insuliiniresistentsuse, esinemus on inimestel viimastel kümnenditel järsult kasvanud. Kuigi nende haiguste väljakujunemise täpne etioloogia ei ole selge, võib siiski väita, et rasvkoes toimuvatel protsessidel on selles oluline roll. Liigne “halva rasvkoe” hulk on nende haiguste üks suurim riskitegur.

Kui insuliinisignaali ülekanne on häiritud, siis inimeste organismis on põhiprobleemiks glükoosi liiga kõrge kontsentratsioon veres, sest insuliinile tundlikud rakud ei eemalda verest üleliigset glükoosi. Samas toidu tarbimisel ja seedimisel jõuab verre pidevalt uut glükoosi. Piimalehmadel liigse glükoosiga probleeme ei ole, pigem on seda alati puudu, sest glükoos transporditakse insuliini abita udarasse, kus temast sünteesitud laktoos suurendab piimaandi. Lisaks on lehm mäletsejaline, kelle seedeelundkonna iseärasuste tõttu jõuab toidust (söödast) pärinevat glükoosi verre väga vähe. Seega on insuliini mõju lehma glükoosi ainevahetusele suhteliselt väike. Hoopis olulisem on insuliini roll mäletsejaliste lipiidide ainevahetuses.

Imetajate järglased sünnivad võrdlemisi abitutena ja esimestel elukuudel on nad täielikult sõltuvad ema piimast. Laktatsiooni alguses soosib loodus uut elu, see tähendab, et piimasüntees jätkub isegi siis, kui emaorganismil endal piisavalt toitu ei ole. Farmides peetavad kõrge piimaanniga loomad kasutavadki laktatsiooni alguses rasvkoes talletatud energiat, et tagada suur piimatoodang. Liiga kiire varuenergia kasutamine suurendab aga ainevahetushaiguste esinemust. Eriti siis, kui ainevahetusele seatakse söötmis- ja pidamisvigade või haigustekitajate poolt täiendav koormus.

Seetõttu on oluline paremini mõista lehma ainevahetusprotsesse ja regulatsiooni, mis toovad kaasa liigse varuenergia kasutamise. Priit Karise väitekiri käsitleb piimalehmade kinnisperioodi rasvkoe hulga seost varurasvade kasutamise, insuliiniresistentsuse ja glükoosi ning lipiidide ainevahetust reguleerivate geenide ekspressiooniga rasvkoes. Töö tulemustest järeldub, et ülekaaluline lehm on probleemne lehm.

Doktoritöö juhendajad on dr. Hanno Jaakson, dr. Katri Ling ja dr. Meelis Ots. Doktoritöö oponent on dr. Tuomo Kokkonen (Helsingi Ülikool, Soome). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Kaitsmisele, mis toimub 31. augustil kell 10 aadressil Kreutzwaldi 62 A-201, on oodatud vaktsineeritud ja/või koroonahaiguse läbi põdenud (koroonapassiga) huvilised. Kaitsmine on jälgitav ka interneti vahendusel SIIN

Lisainfo: Priit Karis, priit.karis@emu.ee

 

 

Foto: Priit Karis
Foto kirjeldus: Lihtsustatud mudel rasvhapete salvestamisest ja vabastamisest rasvarakus