4. veebruaril kaitseb Eesti Maaülikooli doktorant Liina Soonvald​ filosoofiadoktori väitekirja teemal "Väetamise, põllukultuuri ning sordi mõju taimejuurte seente kooslustele. Response of root fungal communities to fertilisation, crop species and cultivar." 

Põllumajandus on inimkonna peamine toiduallikas ning rahvaarvu ja ressursinõudluse kasvades on looduslike alade muutmine põllumaaks paratamatu. Seega on oluline leida jätkusuutlikke põllumajandusstrateegiad, millel oleks keskkonnale võimalikult väike mõju. Muld on elupaigaks suurele hulgale mikroorganismidele nagu näiteks seened, bakterid ja nematoodid. Paljud neist mikroorganismidest on vastastikmõjus taimedega, soodustades taime kasvu, parandades toitainete omastamist ning muutes taimi patogeenidele vähem vastuvõtlikuks. Seetõttu on oluline uurida mikroorganisme ja nende kooseksisteerimist taimedega.

Doktoritöös uuriti, kuidas mõjutab väetamine, põllukultuur ja põllukultuuri sort juurtega seotud seenekooslusi. Lisaks üldisele seenekooslusele hinnati uuritavate tegurite mõju ka patogeensetele ja mutualistlikele seentele. Doktoritöö tulemused näitasid, et orgaanilise sõnniku lisamine mineraalsele väetisele ei mõjutanud juurtega seotud seenekooslusi. Samas täheldati muutusi patogeenide ja arbuskulaar-mükorriissete seente esinemises.

Ent väetamine ei ole ainus tegur, mis võib mõjutada seenekooslusi. Doktoritöö tulemused näitasid, et olulisem mõjutaja võib olla hoopis uuritav põllukultuur ise. Kui väetamise ja põllukultuuri mõju uuriti samas mudelis, siis taime liigi mõju prevaleeris väetamise üle. Nii üldine, patogeenide kui ka arbuskulaarse-mükoriisa liigirikkus ja mitmekesisus oli suurim nisu juurtes ning madalaim kartuli juurtes. Lisaks oli kõikide põllukultuuride juurtes erinev seente liigiline koosseis.

Lahknevused võivad olla tingitud nii taime füsioloogilisestest kui ka morfoloogilistest erinevustest. Lisaks erines seente liigiline koosseis kartulisortide juurtes. Ka see viitab, et peremeesorganismi genotüübil on oluline roll kujundamaks taimejuure seenekooslust. Antud uurimistöö tulemused parandavad teadmisi põllumajanduse mõjust seenekooslustele. Teadmine, kuidas põllumajandus mõjutab seenekooslusi, on kasulik nii teadlastele kui põllumajandustootjatele, kuna see võimaldab paljutõotavat strateegiat nii mulla kvaliteedi kui ka taimede tootlikkuse parandamiseks. Ent ilma põhimõttelise teadmiseta, kuidas seened reageerivad erinevatele häiringutele lokaalsel tasandil, ei ole võimalik selliseid jätkusuutlikke meetodeid arendada.

Doktoritöö juhendajad on prof. Marika Mänd, prof. Alar Astover, prof. Leho Tedersoo (Tartu Ülikool), oponent on dr. Krista Peltoniemi (Natural Resources Institute Finland). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace SIIN, kaitsmine toimub 4. veebruaril kell 10.15 BBB veebiruumis SIIN.