Tehnikamaja ilmajaam:

Vaata ilmainfot

Valmisid jätkusuutliku väikejärve tervendamise juhised

Foto: Henn Timm
Kokora mustjärv

Järvede eutrofeerumine on üks tähtsamaid keskkonnaprobleeme kogu maailmas. Ka Eesti, kus värskeimate andmete järgi ligi 78% seirega kaetud seisuveekogumitest ei ole heas seisundis (Keskkonnaagentuur, 2021), ei ole erand.

Aastail 2012-2020 jälgitav tendents, mille järgi heast kehvemas seisundis olevate järvede osakaalu on koguni suurenenud, rõhutab vajadust üle vaadata seniseid järvede tervendamise praktikaid. Sellele probleemile keskenduvadki just valminud juhised, mis on leitavad SIIT. Juhised valmisid Keskkonna Investeeringute Keskuse rahastusel.

Oluline on mõista, et enamasti ei piisa järve vee kvaliteedi parandamiseks vaid valglast pärinevate toiteainete vähendamisele suunatud meetmetest. Nimelt on probleemiks setetesse talletunud toiteainete, eelkõige fosfori vabanemine vette (P sisekoormus). Sisekoormus varustab vetikaid P-ga, mis on erinevalt väliskoormusest pärinevast kättesaadaval kujul ning jõuab vette just siis, kui valglast sissevool on väike. Enamus järvesisestest meetoditest ongi suunatud toiteainete sisekoormuse vähendamisele.

Juhistes soovitatakse läheneda igale järvele individuaalselt. Lühidalt, enne kui planeeritakse väikejärve tervendamist järvesiseste meetodite abil, tuleb:

  1. veenduda, et sisekoormus moodustab arvestatava osa kogu bilansis (foto 1).
  2. lähtuda meetoditele seatud optimaalsetest kasutuspiiridest (mis tüüpi järvedele sobivad), piiride ületamine suurendab meetodi maksumust.
  3. teha kuluefektiivsuse analüüs.
  4. arvestada parimate olemasolevate praktikatega, et suurendada meetodi keskkonnasõbralikkust. Siia kuulub nt settekardinate kasutamine allavoolu tehtavatest töödest (foto 3), aga ka toiteainerikka järvemuda tagasi veekogusse valgumise vältimine.
  5. teha kindlaks, kas tekkinud kõrvalprodukte on võimalik taaskasutusele võtta. Väetisena kasutamist võib kaaluda sette puhul, mille raua ja fosfori massisuhe on ligi 10.

Tulemusliku järvetervendamise projekti juures on tähtis koordineerida tööd järve valglas ülesvoolu tehtavate, väliskoormust mõjutavate tööde ajastamisega. Mõistlik on ülesvoolu tehtavad tööd (näiteks kuivendussüsteemide eesvoolu settest puhastamine) teostada enne järvesiseseid töid (foto 2).

 

Joonis 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto 1 : Limnoloogilised uuringud Mustijärvel 2018. a. (Foto: Priit Tammeorg)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto 2: . Taastatud järve reostus heljumi kujul (läheduse oleva Viljandi linna Raua tänava tööstuspiirkonna ehitusobjektilt erosiooniga Kurika peakraavi jõudnud heljum, aprill 2018); Allikas: Maaamet.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto 3: Settekardin allavoolu sette transpordi takistamiseks. Foto: Priit Tammeorg