Maamajanduse ökonoomika õppetooli juhi, professor Rando Värniku organiseeritud „Piimatootmisettevõtte jätkusuutlikkuse hindamise ja analüüsimise baaskoolitus programmiga Cool Farm Tool“ on esimene koolitus, mis andis Eesti Maaülikooli akadeemilistele töötajatele detailse ülevaate ettevõtte jätkusuutlikkuse hindamise kontseptsioonist ning reaalse jätkusuutlikkuse hindamise ja analüüsimise programmi Cool Farm Tool (CFT) kasutamise oskuse.

Rahvusvahelise kogemusega koolitaja Liis Tuur on ASi E-Piim Tootmine arendusjuht, kes tegeleb põhjalikult jätkusuutlikkuse teemaga alates 2020. aastast. Tänu Liis Tuuri laiale silmaringile ja avatusele uuele kogemusele ning koolitusel osalejate mitmekülgsetele teadmistele toimus koolitus arutelu ja vastastikuse täiendamise vormis. Koolitusel osalesid nii ökonomistid ja finantsistid kui ka loomakasvatusteadlased ja agronoomid.

Vaatamata sellele, et veebipõhine programm The Cool Farm Tool on ametlikult tunnustatud ja kasutusel paljudes riikides juba alates 2019. aastast, ei ole Eestis selle rakendamine nii levinud. Oma olemuse poolest on The Cool Farm Tool online kalkulaator, mis aitab põllumajandustootjatel hinnata olelusringi põhimõttel tootmisega kaasneva kasvuhoonegaasi emissiooni, vee tarbimise ja elurikkuse näitajaid. Jätkusuutlikkuse aspektist lähtuvalt on võimalik selle programmi abil jälgida ja analüüsida süsiniku ja vee jalajälge. 

Koolituse praktilise osa fookuses oli Eesti Maaülikooli Märja veisekasvatuse katsefarmi andmete CFT programmi sisestamine ja farmi süsiniku jalajälje hindamine. Katsefarmi juhataja Birgit Aasmäe ja spetsialisti Hannelore Kiiver-Pärk esitatud informatsiooni alusel selgus, et Märja farmi piimatootmise süsiniku jalajälg oli 2021. aastal 1,17 kg CO2 ekvivalenti ühe kilogrammi rasva- ja proteiinikorrigeeritud piima kohta ehk 1,17 kg CO2e/kg FPCM.

Jätkusuutlikkuse hindamisel arvestati veiste söödaratsiooni omatoodetud silo ja imporditud lisasööda süsiniku jalajäljega. Märja katsefarmi jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et süsiniku jalajälje vähendamisel on oluline roll veiste vedelsõnniku kasutamisel eelkõige biogaasi tootmiseks, ja seejärel digestaadi kasutamine väetisena aitab vähendada CO2 emissiooni.