Kolme Eesti ülikooli teadlased on välja töötanud innovaatilised seiremeetodid, mida tutvustatakse 16.-17. märtsil projekti „Eesti mereala innovaatiliste analüüsi- ja hinnangumeetodite arendamine ning testimine pilootalal“ lõpuseminaril. MereRITA projekt kutsuti ellu selleks, et toetada riigi keskkonnapoliitika rakendamist uuemate teadussaavutustega ja parandada teaduspõhist otsustamist.

Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja TalTech töötasid ühiselt MereRITA projekti raames välja innovaatlisi seiremeetodeid, mille abil koguda laiemalt ja kulutõhusamalt infot Läänemere ökosüsteemi kohta. Täiendati ka keskkonnaseisundi hindamismeetodeid, mis aitavad mere seisundit senisest usaldusväärsemalt hinnata. 

Projekti raames töötasid Eesti Maaülikooli teadlased välja keskkonna DNA põhised meetodid võõrliikide varajaseks tuvastamiseks Läänemeres. Selleks, et leida Läänemere oludesse sobivaim metoodika, testiti proovide kogumiseks erinevaid filtritüüpe ja eDNA eraldamiseks erinevaid metoodikaid. "Võõrliikide tuvastamiseks kasutasime liigispetsiifilist ja kooslusepõhist (metatriipkoodistamine) lähenemist. Töö käigus disainisime liigispetsiifilised praimerid kokku kaheksale võõrliigile, metatriipkoodistamise käigus leidsime proovidest vähemalt 147 erinevasse perekonda (193 liiki) kuuluvat  looma. Kõige arvukamalt leidsime proovides lülijalgsete (Arthropoda), rõngusside (Annelida) ja limuste (Mollusca) esindajaid," kommenteeris hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist Kristel Panksep. 

Projekti raames katsetati ja arendati muuhulgas keskkonna DNA (eDNA)-põhiseid meetodeid võõrliikide varajaseks tuvastamiseks Läänemeres ning loodusvaatluste (LVA) äpi jaoks loodi mere võõrliikide moodul, et kasutajad saaksid LVA rakenduse kaudu kaardistada võõrliike kogu Eesti rannikumeres. Saaremaast läänes, Läänemere avaosas teostati 2019.-2020. aastal ulatuslik autonoomsete mõõtmiste tavaseiresse integreerimise pilootprojekt - hinnati haugi kudekarja suurust ja kudealade toimimist otoliidi mikrokeemia meetoditega.

Projektis kirjeldati ka meresetete orgaanilise süsiniku ja lämmastiku sisaldust ja levikut, mis võimaldavad hinnata inimmõju ulatust merekeskkonnale ja selle muutumist ajas. Kuigi eDNA põhised meetodid on võrdlemisi uued, on mitmeid põhjuseid, miks oleks oluline nende lülitamine Eesti traditsioonilistesse seireprogrammidesse.

MereRITA projekti tulemused ja aruanded on avalikkusele kättesaadavad projekti kodulehel SIIN. Kõigest mereRITAs tehtust antakse põhjalik ülevaade kahepäevasel lõpukonverentsil Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses, mida on võimalik jälgida veebi kaudu SIIN. Konverents toimub inglise keeles.

Projekti rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamise“ (RITA) tegevusest 1 „Strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamine”.