Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev pärineb Kanada töötajate 1989. aasta otsusest tähistada iga aasta 28. aprillil töö läbi surma või trauma saanud töötajate mälestuspäeva.

Toronto südalinna tänaval on mustad marmortahvlid, kus on kirjas alates eelmisest sajandist surma saanud töötajate nimed, kes on oma elu kaotanud Toronto linna ehitamisel. 

Maailma 13 riigis – näiteks Belgias, Luksemburgis, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Kanadas, Brasiilias jm – on see päev tänaseks kuulutatud ametlikuks üleriigiliseks mälestuspäevaks ning seda tähistatakse miitingute, meeleavalduste, seminaride ja konverentsidega, millest võtavad osa ka valitsuste ja parlamentide esindajad tipptasemel.

Iga 15 sekundi tagant sureb maailmas üks inimene tööõnnetuse või tööst põhjustatud haiguse tõttu. 2021. aastal kasvas koos majanduse avanemisega ka tööõnnetuste arv Eestis. Tööõnnetuste tõttu kaotasime eelmisel aastal ca 1,1 mln töötundi. Kokku juhtus 3873 tööõnnetust. Neist kergeid oli 2827 ja raskeid 1033. Oma elu kaotas tööl 13 inimest. Vaid kolmel päeval ei juhtunud ühtegi tööõnnetust. Tööinspektsiooni analüüs näitab, et pea iga kolmas raske tööõnnetus juhtub töötaja libastumise, komistamise või kukkumise tõttu. Põhjuseks on see, et asutuse liikumisteed, trepid, välisterritoorium polnud puhas ja korras või liikumist takistasid juhtmed, kastid, mööbel, ladustatud materjalid, valmistoodang vms. Teisel kohal on õnnetused, kus töötaja kaotab kontrolli töövahendi, esemete või sõiduki üle. Enamus õnnetusi oleks aga saanud õigel ajal ennetada (TI, 2022).

2022. a. algas traagiliselt Kuutsemäel, kus linttõstuki hooldustööde käigus jäi trosside vahele tööülesandeid täites 15-aastane noormees. Samal päeva õhtul, 2. jaanuaril toimus Ida-Virumaal Eesti Energiale kuuluvas Enefit Poweri tootmisüksuses tööõnnetus, mis lõppes kahe mehe surmaga. Tihe tööõnnetuste jada jätkus aasta esimestel kuudel. Tänaseks on registreeritud juba üle 1035 tööõnnetuse, millest 7 on lõppenud surmaga. 

Eesti põllumajanduses on surmaga lõppenud tööõnnetuste levimus enamasti kõrgem kui teistes majandussektorites (Joonis 1) (Enn, 2018).

Joonis 1. Tööõnnetustes hukkunud põllumajandustöötajad perioodil 2008-2017 (Enn, 2018)

Noorfarmerite küsitlusuuringust (Udeküll, 2021) selgus, et tööõnnetuste peamisteks põhjusteks olid masinate ja seadmete kasutamine ning remontimine, õnnetused loomade tõttu, libisemised, komistamised ja ehitustegevusega seotud õnnetused. Luu-lihaskonna ülekoormusriskile on eksponeeritud üle poolte vastanutest, saasteainete ja kemikaalide organismi sattumist naha kaudu ning bioloogilistest tolmude sissehingamist esineb töös 2/3 põllumeeste hinnangul. Enamus (81%) väidab kokkupuudet erinevate müraallikatega vähemalt 4-10 tundi nädalas ja seda kõige rohkem metsanduses – kuni 30 tundi nädalas (Joonis 2).

Oma ohutusalaseid teadmisi hindab suurepäraseks vaid 7,5% vastanutest ja pigem heaks 42% vastanutest. Keskmiseks peab oma teadmisi tööohutusest 44% ettevõtjatest ja pigem kehvaks 5,6% vastanutest. Üldse ei olnud ohutusalaseid teadmisi enda hinnangul kolmel küsitlusele vastajal. 

Joonis 2. Müraga kokkupuute aeg nädalas (vastajate osakaal, %) (Udeküll, 2021).

Kõige kõrgemini hindavad oma ohutusteadmisi mesindusega tegelevad ettevõtjad, kellest 79% peab oma teadmisi ohutusest suurepäraseks või pigem heaks (Tabel 1). Ohutusalastes teadmistes on pigem puudujääke (teadmised puuduvad, on pigem kehvad või keskmisel tasemel) ja seda kõige rohkem loomakasvatuse ettevõtjate hulgas (55%) (Udeküll, 2021).

Tabel 1. Põllumeestest ettevõtjate hinnang oma tööohutusalastele teadmisetele (vastajate arv, n; vastajate osakaal, %) (Udeküll, 2021)

USA tööõnnetuse statistika (Rautiainen, 2017) kajastab ka tööõnnetustega kaasnenud kulutusi. 2018 aasta kalkulatsioonid näitasid, et USA põllumajandussektoris juhtunud tööõnnetustele kulus keskmiselt aastas ühe farmi kohta 1933 dollarit ja otseseid ravikulusid hinnati kokku aastas 7 miljardit dollarit. Lisaks arvutati kolm korda rohkem põllumeeste tööõnnetustega seotud kaudseid kulutusi: ühe juhtumi kohta kulutas riik 3866 dollarit ja kokku 14 miljardit dollarit aastas.

Täna ei ole me veel kalkuleerinud tööinimeste vigastuste ja kaotatud elude hinda ning mida see kokku läheb maksma Eesti riigile. Kuid oluline on teada, et suur osa raskeid õnnetusi ja surmajuhtumeid on võimalik ära hoida.

Allikad:
1.    Anni Enn. (2018). Tööõnnetuste levimus ja dünaamika Eesti põllumajanduses aastatel 2008-2017. Magistritöö. EMÜ Tehnikainstituut, Tartu.
2.    Janne Udeküll. (2021). Tööandjate hinnangud töökeskkonna ohuteguritele ja tööõnnetustele Eesti põllumajanduses. Magistritöö. EMÜ Tehnikainstituut, Tartu.
3.    Risto Rautiainen. (2021) Agricultural injury and illness in the central states region: incidence and costs. AgHealth, Center of Agricultural Safety and Health, College of Public Health, University of Nebraska Medical Center, Omaha, USA.
4.    Tööinspektsioon. (2022). Töökeskkond 2021. Töökeskkonna ülevaade 2021. Tallinn.

Head ülemaailmset töötervishoiu ja -ohutuse päeva Eesti Maaülikooli perele!

Eda Merisalu, meditsiinidoktor
EMÜ ergonoomika professor