Tehnikamaja ilmajaam:

Vaata ilmainfot

Lahkus putukate füsioloogia teadussuuna rajaja Eestis Aare Kuusik

Aare Kuusik

31.01.1929–08.05.2022

Tean, midagi maailmas pole kaduv,

kõik naaseb kaudu kummalisi radu,

surm ainult olemisest teise retk… (A. Alliksaar)

 

Pikk päevatee kadus öösse ja meie Aare läks Toonela teele. Me oleme tänulikud, et saime olla väga teoka ja targa kolleegi kaasteelised, kes oli tuntud nii oma lennukate ideede kui nupuka aparatuuriga.

Aare lõpetas TRÜ bioloogina ning tema teadlastee sai alguse TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis. Pika teadlaselu jooksul tegeles ta intensiivselt just putukate eksperimentaalse füsioloogia uuringutega. Alguses köitsid teda putukate külmakindluse probleemid. Ta mõtles välja üha uusi või siis täiendas tolleaegseid meetodeid ja täiustas vastavalt aparatuuri. Kui alguses tuli külmakindluse määramisel süsteemi käivitamiseks vajutada 7 nuppu, siis õige pea läks vaja vaid üht käeliigutust. Juhtus ka seda, et veel reedel töötanud süsteem oli esmaspäevaks täielikult ümber ehitatud, mida siis Aare lahke õpetuse järgi tuli uuesti omandada. Tõe huvides olgu öeldud, et alati sai asi paremaks.

Iga uue aparaadi saamisel oli Aare esimene reaktsioon: vaatame, mis sellest teha annab. Aga teha andis palju. Tänu Aare uutele metoodikatele ja teravmeelsetele lahendustele kogus töörühm tuntust ning kõikjalt Nõukogude Liidust tuli teadlasi tema juurde õppima. Juhtus ka seda, et mõni neist avaldas Aare meetodeid enda nime all. Ta säilitas aga stoilise rahu, märkides, et nad avaldavad ajalugu, sest meil on juba hoopis uuem ja parem meetod. Teemade ring laienes üha ning Aare eestvedamisel hakati külmakindlusele lisaks uurima putukate füsioloogia teisigi aspekte ja neid mõjutavaid tegureid.

Ka nende tarbeks kohandas ja täiustas ta aparatuuri ning meetodeid. Eesti taasiseseisvumise alguses, kui meie teadust tulid inspekteerima välismaa teadlased, oli nende üllatus suur, leides eest kõrgetasemelise uurimismetoodika, enda konstrueeritud aparatuuri ning vaimukad lahendused. Uute aegade tulekul sai võimalikuks teadustulemuste avaldamine ka välismaal. Olles tuntud lastekirjaniku Elar Kuusi (Elmar Kuusik) poeg, oli talle pärandunud hiilgav kirjutamisanne. Ühendades selle sügavate teadmistega juhtus nii, et kõik tema osalemisel kirjutatud artiklid avaldati. Tänu sellele saatis putukate füsioloogiaalaseid uuringuid edu ja need pälvisid rahvusvahelise tunnustuse. Ta oli paarisaja teadusartikli autor ja kaasautor, kirjutas ainuautorina või kaasautorina 5 raamatut. Ladus kirjastiil ja põhjalikud teadmised võimaldasid tal avaldada arvukalt ka populaarteaduslikke artikleid, mis avardasid paljude putukate eestikeelset maailmapilti.

Aare laboris tegutsesid alati üliõpilased, kraadiõppurid ja teadlased, kellele ta jagas lahkelt teadmisi ja õpetusi. Paljud praegused tunnustatud teadlased said tema juhendamisel tuule tiibadesse. Aare elutöö on kandnud vilja – tema poolt rajatud füsioloogiliste uuringute laboris jätkavad uurimistöid tema õpilased ja nüüd juba ka nende õpilased. Aares oli harukordselt ühendatud teaduslik mõtlemine, kõrgetasemeline inseneeria ja innovaatiline lähenemine. Jääme teda mäletama kui väga abivalmit, laia silmaringiga ja entsüklopeediliste teadmistega kolleegi, kelle hobiks oli antiikajalugu. Olgu Aarel rahulik uni.

 

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimetervise õppetool