21. juunil tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub kaitsealadele. Selgub, et kaitsestaatusel on inimeste heaolule ja kohalikele sotsiaal-majanduslikele oludele nii positiivne kui negatiivne mõju. 

Henri Järv kirjutab oma kaitsmisele tulevas doktoritöös „Kaitsealade haldussüsteemi ja kaitsekorralduslike meetmete mõju inimeste heaolule ning kohalikele sotsiaalmajanduslikele oludele. The impact of protected areas governance and management practices on human well-being and local socioeconomic conditions," et kaitsealade tõhus ja õiglane majandamine eeldab tulemuslike toetusmeetmete rakendamist, eraomandi kasutamisele seatud piirangute õiglast kompenseerimist ning kohalike elanike kaasamist kaitsekorralduslikesse tegevustesse. 

Viimase poole sajandi jooksul on üle maailma rajatud suur hulk uusi kaitsealasid, mis hõlmavad nüüdseks pea viiendiku maakera maismaa-aladest ning ligi kümnendiku merealadest. Kaitsealade plahvatusliku laienemise üks peamisi põhjusi on neile seatud täiendavad ootused ja eesmärgid. Eeldatakse, et kaitsealad mitte ainult ei säilita bioloogilist mitmekesisust, vaid aitavad kaasa ka näiteks kliimamuutuste leevendamisele ning panustavad tasakaalustatud ja jätkusuutlikku sotsiaal-majanduslikku arengusse.

Üldlevinud arusaama kohaselt ei piisa globaalsete looduskaitse eesmärkide saavutamiseks üksnes kaitsealade pindalast ning üha enam toonitatakse, et kaitsealasid tuleb ka tõhusalt ja õiglaselt majandada. Kaitsealade majandamise tõhususe ja õigluse hindamisele on pööratud liiga vähe tähelepanu ning sellekohast teavet napib, eriti Euroopast.

Suur puudus on kohalikul tasandil tehtud uuringutest, mis kajastaksid kaitsealade mõju kohalike elanike ja sidusrühmade vaatenurgast. Käesolev uurimistöö aitab seda lünka täita uurides ja kirjeldades kaitsealade haldussüsteemi, halduskorralduse (governance) ja kaitsekorralduse (management) mõju sotsiaal-majanduslikule olukorrale ning inimeste heaolule (well-being) viies Eesti rahvuspargis.

Uuringust selgus, et sõltuvalt haldus- ja kaitsekorralduslikest meetmetest on kaitsestaatusel inimeste heaolule ja kohalikele sotsiaal-majanduslikele oludele nii positiivne kui negatiivne mõju. Samuti leiti, et kohalike oludega arvestamine ja tõhus dialoog elanike ja sidusrühmadega on aidanud kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele, samas kui kaitsealade haldussüsteemi tsentraliseerimisel ja kaitsealade administratsioonide kaotamisel on olnud mitmesugused ja kaugeleulatuvad negatiivsed mõjud.

Jõuti järeldusele, et kaitsealade tõhus ja õiglane majandamine eeldab tulemuslike toetusmeetmete rakendamist, eraomandi kasutamisele seatud piirangute õiglast kompenseerimist ning kohalike elanike kaasamist kaitsekorralduslikesse tegevustesse.

Henri Järv kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 21. juunil kell 10.15 Fr. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendajad on professor Kalev Sepp ja doktor Raymond David Ward (Brightoni Ülikool) ning oponent doktor Irene Bouwma (Wageningen University and Research). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.