20. juunil Tallinna Ülikoolis kogunenud kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid tõdesid, et kõrghariduse rahastuskriisi lahendamist ei ole võimalik enam edasi lükata. Rektorite hinnangul vajavad ülikoolid kõrghariduse kvaliteedi säilitamiseks ja riigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks järgneva nelja aasta jooksul kokku vähemalt 300 miljonit eurot lisaraha.

Tänavu jaanuaris teatasid ülikoolid, et lisaraha saamata uue perioodi halduslepingutele alla ei kirjutata. “Nii nagu tõdesime siis, oleme ka praegu seisukohal, et ülikoolide poolt halduslepingutega võetavad lisakohustused eeldavad ka riigipoolse vastutuse võtmist. Aastatepikkune alarahastus on jätnud kõrgharidusse 100 miljoni euro suuruse defitsiidi. Samal kursil jätkates ei ole meil enam võimalik tänast kõrghariduse kvaliteeti säilitada ning täita riigi strateegilist eesmärki tõsta Eesti elanikkonna haridustaset,” tõdes Rektorite Nõukogu juhatuse esimees ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm.

Rektorite Nõukogu on teinud ettepaneku kujunenud eelarveaugu tasandamiseks tõsta ülikoolide tegevustoetust iga-aastaselt 15 protsendi võrra. See tooks järgmisel neljal aastal kõrgharidusse täiendavalt 300 miljonit eurot. “Pakutud lahendus on absoluutne miinimum, et tekkinud vajakut likvideerida. Peame halduslepingutega edasiliikumist võimalikuks ainult juhul, kui tegevustoetus tõuseb vähemalt 15-protsendilise sammuga järgneva nelja aasta jooksul,” märkis Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.

Rektorid kinnitasid, et on viimastel kuudel kohtunud kõikide poliitiliste jõududega, et selgitada alafinantseerimisest kujunenud olukorda ning arutleda kõrgharidussüsteemi tuleviku üle. 

Maaülikooli rektori Mait Klaasseni sõnul näitab erakondadelt saadud tagasiside, et probleemi mõistetakse. “Ootame uuelt valitsuskoalitsioonilt kõrghariduse rahastamist puudutava osas selgeid sõnumeid ja otsuseid. Ülikoolide tegevustoetuse mahajäämust peatamata riskime olukorraga, kus rahastuskriisist kujuneb hariduskriis,” ütles Klaassen. 

Muusika- ja Teatriakadeemia rektori Ivari Ilja lisas, et kõrghariduse rahastamise debatis on oluline eristada n-ö lühikest ja pikka plaani. Tema sõnul peavad ülikoolid tänavu kriitiliselt üle vaatama, millises mahus võimaldab rahaline olukord õppetööga jätkata, kuid ka riigipoolne selgem tulevikuvisioon on kahtlemata väga vajalik.

“Viimaste kuude diskussioonis on ikka ja jälle üles kerkinud kõrgharidussüsteemi tulevik, sealhulgas osalise tasulise õppe küsimus. Ülikoolid on valmis seda mõtet arutama, aga eelduseks on arusaam sellest, millised struktuurse muudatused sellega kaasnevad. Oluline mõista, et suurte põhimõttelised muudatuste elluviimine võtab aega ega too kiireid lahendusi,” rääkis Ilja. 

“Ülikoolide esindajatena loodame, et kõrgharidusest saab eesootavate Riigikogu valimiste üks peateemadest. Emakeelse tippteaduse olemasolu on Eesti omariikluse ja demokraatia üks alustalasid. Ilma ülikoolideta ei oleks Eesti ühiskonnas piisavalt avalikku teaduspõhist debatti,” ütles Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik.

“Rektorite Nõukogu on seisukohal, et pikemas vaates tuleb strateegiliseks sihiks võtta kõrghariduskulude tõstmine tagasi 1,5%-ni SKP-st. Ent sellest protsessist sõltumatuna, vajab Eesti kõrgharidus täna lisaraha. Kui maja põleb, tuleb kõigepealt kustutada tuli, ja alles siis hakata planeerima kapitaalremonti, mitte vastupidi,” nentis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.  

Rektorite Nõukogusse kuuluvad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikooli rektorid. Rohkem infot ja Rektorite Nõukogu ettepanekud eestikeelse kõrghariduse tuleviku tagamisel 2023. aasta Riigikogu valimiste eel leiab Rektorite Nõukogu kodulehelt: link lühiplatvormile

Lisainfo:
Mart Kalm
Rektorite Nõukogu juhatuse esimees
5136274