Perioodil 2019-2021 viidi “Euroopa Liidu välispiiri programmi 2014-2020” raames Narva jõe vesikonnas läbi projekt “Restocking of European eel as a measure of recovery of endangered species and preservation of natural diversity” (ESTRUSEEL), mille käigus koguti piiriveekogudel andmeid angerjate kohta. 

Püügivahendina kasutati 1 ha suurust ruutmõrrasüsteemi ja rivimõrdasid. Kokku viidi läbi püügid 51 punktis Eesti ja 52 punktis Vene Föderatsiooni poolel, mille käigus tabati 86 angerjat. Püütud angerjate otoliite analüüsiti mikrokeemiliselt tegemaks kindlaks nende päritolu ja võimalikke liikumisi Narva jõe vesikonnas.

71% proovidest koguti Peipsi järvest, ülejäänud Narva veehoidlast, Narva jõest ja Rossoni jõest. Kogutud informatsioon näitas, et angerjad on Narva jõe vesikonnas väga liikuvad. Suurem osa analüüsitud isenditest lahkus algsest asustusveekogust esimese kahe aasta jooksul pärast asustamist, mis tähendab, et angerjad ei jää antud veekogude püügisurve alla, muutes seega võimaluse merre rändamiseks oluliselt tõenäolisemaks.

Projekti tulemuste põhjal ei olnud võimalik hinnata, kui suur osa angerjatest sellised varajased rändajad on, kuid katsepüükide tulemused näitasid, et Peipsi järves resideerub olulise suurusega angerjapopulatsioon, millesse kuulub igas arengustaadiumis isendeid. Katsepüügid Narva jõel ja -veehoidlal kinnitasid, et asustatud angerjad on võimelised leidma teed mere suunas, kui saagi hulgas esines isendeid kõigist Narva jõe vesikonnas asuvatest asustusveekogudest (Võrtsjärv, Saadjärv, Kaiavere järv, Vagula järv, Kuremaa järv).

Tulevikus on vaja leida võimalus rändava angerja arvukuse hindamiseks Narva jõe ülem- ja alamjooksul, saamaks täpsema ülevaate väljarändavate angerjate potentsiaalsest biomassist. Ka näitavad antud projekti tulemused, et lahendust vajab Narva hüdroelektrijaamast mööda pääsemine, kuna paratamatult peavad asustatud isendid merre jõudmiseks antud ehitise turbiinid läbima.

Projekti tegevusi ja angerja olukorda tutvustati avalikkusele läbi erinevate ürituste ning meediakanalite. Kokku osales projekti tegevustes Eesti ja Vene Föderatsiooni poolel 53 inimest – teadlased, kalurid ja teadusasutuste abipersonal. Kohalikes koolides läbi viidud seminaridel osales kokku 502 õpilast ja õpetajat, avalikkusele suunatud seminaridel 669 inimest. Läbi muu meedia (ajalehed, ajakirjad, internetiplatvormid) jõudis info projektist ja angerja olukorrast Narva jõe vesikonnas rohkem kui 181200 inimeseni. Projekti sotsiaalmeediakontol (Twitter) oli kokku 103 jälgijat.

Projekti aruanne on leitav SIIN. Antud väljaanne, mille sisu eest vastutab ainuisikuliselt Eesti Maaülikool ja selles kajastatu ei peegelda Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti, valmis Euroopa Liidu rahalise abiga.

Projekti ESTRUSEEL kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames. Projekti eelarve oli 361 856 eurot, millest Euroopa naabrusinstrumendi osa moodustas 325 670 eurot.