Käesoleval nädalal avaldas ajakiri Nature Communication artikli „Towards critical white ice conditions in lakes under global warming“, mille uurimistöödes osalesid ka Eesti Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadurid Külli Kangur ja Alo Laas.

Kuigi järvede jääkatte dünaamikat on küllaldaselt uuritud, on järvejää kvaliteet, mis on jääohutuse ja jääaluse ökoloogia seisukohast ülimalt oluline ning selle ajaline ja ruumiline varieeruvus, suures osas veel vaatlemata. Järvejää kvaliteedi saab kirjeldada jää paksuse, läbipaistvuse (selge/"must" või läbipaistmatu/"valge"), kristallstruktuuri ning erinevate lisandite mõõtmisel ja hindamisel.

2020.-2021. aasta talvel, mis kujunes üheks põhjapoolkera soojemaks talveks alates 1880. aastast, korraldatud proovivõtu kampaania raames koguti jääkvaliteedi andmeid 31 maailma järvest, sh 3 Eesti järvest (Peipsi, Võrtsjärv ja Saadjärv).

Vanemteadur Alo Laasi sõnul selgus vaatlusandmetest, et mitmetel juhtudel moodustas valge/läbipaistmatu jää, mis on oma omadusteslt oluliselt ebastabliilsem ja nõrgem kui selge/must jää, kuni 100% mitmete järvede jää kogupaksusest. “Paljudes järvedes suurenes valge jää paksus kogu talveperioodi jooksul ning muutus kõige paksemaks ja moodustades suurima osa kogu jääkihist vahetult enne kevadist sulaperioodi, mil talvised läbi jää hukkumised leiavad kõige sagedamini aset. Selle peamiseks põhjustajaks näib olevat pidev õhutemperatuuri muutus külmumispunkti lähedal, mis on eriti sagedane just soojematel talvedel”, kirjeldas Laas.

Vaadeldud Eesti järvedes moodustas valge/läbipaistmatu jää maksimaalselt kuni 55% kogu jää pakusest. Kõige paksem jää (41 cm) mõõdeti Eestis ühes Peipsi järve proovipunktis 2021. aasta veebruaris, samas kui Võrtsjärve ja Saadjärve jääpaksus oli vaadeldaval kuul vaid ca 25 cm paksune.

Jätkuva globaalse soojenemise korral suureneb valge/läbipaistmatu jää esinemine järvedel veelgi, mis muudab inimeste jääl liikumise tulevikus ohtlikumaks. “Sellest tulenevalt soovitab uurimisrühm oma töös täiendada rahvusvaheliselt kasutuselolevat jäätugevuse hindamise valemit valge/läbipaistmatu jää esinemise hinnanguga,” lõpetab Laas.

Täispikkuses artikkel on loetav SIIN. Eesti uurimisrühma finantseeris Eesti Teadusagentuur (PUT PSG32, PRG709). 

 

Autor: Alo Laas