Punavetikas Furcellaria lumbricalis kasvab Saaremaa ja Hiiumaa vahel Kassari lahes ning on Eestis üks tuntumatest ja tööstuslikku kasutust leidnud vetika liikidest. Käimasoleva aasta sügisel valmis koostöös Eesti Maaülikooliga uuring, mis keskendus kahele ettevõttele, kelle põhitegevus on seotud punavetika väärindamisega. 

Väikeettevõtte Est-Agari ajalugu ulatub aastasse 1960, kes on maailmas ainuke punavetikast Furcellaria lumbricalis tekstuuri andva lisaaine furtsellaraani tootja. Mikroettevõte Vetik OÜ tegutseb alates 2017. aastast. Vetik on vähesel määral müünud punavetikast toodetud värvipigmenti fükoerütriini näidispartiidena katsetusteks kosmeetikatööstusele ja kuivatatud vetikat testimiseks, kuid arvestatava ja järjepideva müügitegevuseni ettevõte veel jõudnud ei ole. Mõlema ettevõtte toodang on sisend teistele tootmisettevõtetele.

Est-Agar toodab traalitud ja rannaheidisena varutud punavetikast helbelist furtsellaraani magusatööstusele ja väikestes kogustes pulbrilist furtsellaraani kosmeetikatööstusele. Hinnanguliselt 70‒80% toodangust läheb eksporti. Viieaastases perspektiivis on Est-Agaril eesmärk ettevõtte tootmismahtu suurendada vähemalt neli korda ning hakata väärindama tootmisjääke. Plaan on hakata tootma suuremates kogustes pulbrilist furtsellaraani, välja töötada koostöös teadlastega punase värvipigmendi liin ning hakata tootmisjääkidest tootma taimedele kasvatuspotte. Vetik on võtnud eesmärgiks traalitud punavetikast tootma hakata biostimulanti taimekasvatuse jaoks. Eesmärkide täitmiseks vajavad mõlemad ettevõtted tootmissisendina lisaks looduslikult kasvavale punavetikale kultiveeritud vetikat.

Est-Agari ja Vetiku esindajad märkisid, et ettevõtte kõige suurem arendustegevuse probleem on selles, et Eestis puuduvad piloottootmisüksused või -kompleksid, kus oleks võimalik katsetada katsepartiide tootmist. Est-Agari esindaja lisas, et ka ettevõtte enda labor ei ole tootearenduseks piisav ning Vetiku esindaja märkis, et tulenevalt sektori väiksusest on valdkondlikke eksperte Eestis väga vähe ja väljaspool Eestit on neid keeruline leida. Tegemist on vähelevinud valdkonnaga, mis teeb ka tootearenduse protsessi väljakutsete rohkeks ja ajaliselt pikaks. Probleemi üheks lahenduseks võiks olla suurem toetus piiriülestele grantidele.

Kuna viieaastases plaanis on Est-Agaril soov tootmismahtu suurendada kuni neli korda ning Vetikul on soov vetikast tootma hakata biostimulanti, võib punavetika püügikvoodi 2000 tonni maht ja rannaheidiste nõrk varustuskindlus osutuda Est-Agari tööstuse suurendamisel ja Vetiku tööstuse käivitamisel ebapiisavaks. See tähendab, et vetikat on vaja kasvatama hakata. Eestis küll uuritakse vetika vesiviljeluse võimalusi, kuid ettevõtjate hinnangul ollakse vetikakasvatuse arengutega alguses ning hädasti oleks selles valdkonnas (vetika kasvatamine sumpades vms) juurde vaja ekspertteadmisi. Vetika väärindamise arendustöid on tehtud Polli Aiandusuuringute Keskuse teadlaste abiga ja ilmselt tehakse ka lähiajal edasi. 

Antud uuring sai teoks Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt rahastatud projektist "BioBaltic: Nordic-Baltic Cooperation on circular bioeconomy." Rohkem infot projekti kohta saab SIIT. 

Lisainfo:

Email katrin.kepp@emu.ee