18. oktoobril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub kasvusubstraatidele. Uurimistöö pakub võimalusi, kuidas leida alternatiive turba kasutamisele.
Olesja Escueri kaitsmisele tulevast doktoritööst "Ilutaimede kasv ja areng sõltuvalt orgaaniliste lisanditega muudetud mullatingimustest. Ornamental plant growth and development depending on soil conditions modified by organic additives" selgub, et turvast saab taimede kasvatamisel asendada lehtpuu biosöega ning haljastuses männikoore ja kakaoubade kestadega.
Kaasaegne taimekasvatus on seotud loodusvarade, väetiste ja taimekaitsevahendite ulatusliku kasutamisega, mis mõjutab ümbritsevat looduslikku keskkonda. Turvas on enim kasutatud kasvusubstraadi materjale, mis moodustab ligikaudu 90% Euroopas toodetud kasvusubstraatidest. Samas aga rikub turbatootmine looduslikku mitmekesisust ja kaevandatavate alade veerežiimi.
Tootmise järel taimestikuta jäänud turbaalad muutuvad seoses turba mineraliseerumisega õhku lenduva süsihappegaasi ja lämmastikdioksiidi allikaks. Seega on oluline leida taimede kasvatamiseks alternatiivseid materjale. Käesoleva uurimistöö keskmes on jätkusuutlike agrotehniliste võtete arendus ilutaimede kasvatamisel, mulla ja kasvusubstraadi omaduste parandamine ning turba asendamine orgaaniliste ja anorgaaniliste materjalidega ning samaaegne orgaaniliste jäätmete utiliseerimine. Ilutaimede ettekasvatamise algstaadiumis saab kasvusubstraadi turvast asendada 50% ulatuses lehtpuu biosöega, mis toimib ka turba happesuse neutraliseerijana.
Haljastuses on võimalik turbamultšist loobuda ja asendada see teiste materjalidega nagu muruniitmisjäägid, männikoor ja kakaoubade kestad, mis soodustavad ilutaimede kasvu ja arengut isegi lühikesel kasvuperioodil.
Olesja Escuer kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 18. oktoobril kell 11.15. Doktoritöö juhendajad on professor Kadri Karp ja kaasprofessor Merrit Shanskiy ning oponent dotsent Priit Tammeorg (Helsinki Ülikool). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpace.