Maaülikooli raamatukogus esitletakse 28. oktoobril kell 17 raamatut „Inimeste maa. Aeg. Asser Murutar ja teekaaslased“. Avalikule esitlusele on oodatud kolleegid, sõbrad ja teisedki Asser Murutari töö austajad.
Asser Murutar (1934 – 2017) oli legendaarne Eesti Maaülikooli õppejõud, filosoof ja sotsioloog, maasotsioloogia eestvedaja. Asser uskus vankumatult väärika maaelu võimalikkusse Eestis ning töötas selle nimel kirglikult paljudes rollides.
Asseri Murutari teekaaslaste kokkukutsuja ja raamatu toimetaja Aare Kasemets rõhutas, et raamatus on kokku saanud erinevate põlvkondade ja koostöövõrgustike inimesed, kus kõik 41 teekaaslast alates Ülo Vooglaiust ja lõpetades Asseri lapselapse Brigitaga täiendavad üksteist.
"Üsna suur osa mälukildudest, eriti Asseri mõtted, on pühendatud Eesti maaühiskonna ja maaülikooli murrangulistele aegadele. Oma esimesed intervjuud Asseriga tegin agronoomia üliõpilasena 1980. aastate lõpus EPA ajalehele," ütles Kasemets.
Ta tõi ühe Murutari mõttemustri näite viimasest, 2016. aasta jõulukuul toimunud vestlusest (raamatus lk 173 - 174). Asser: "Kas omakultuuril peavad olema oma territoorium, oma keel, omad lood … sellest ajast peale, kui maa vee alt välja tuli?! Meil on see olemas – me oleme põlisrahvas (...). On arvamusi, et põlisrahva kultuur võib ühel hetkel osutuda kadunuks. Minu eluaja jooksul on toimunud rida muutusi, mõned aegamööda, mõned kiiresti [...] Olen Kalle Elleri „Maarahvast“ mitu korda lugenud – see on eelmise suure murrangu kohta.* Nüüdne murrang on teistsugune. Mul on raske… kui järsku saad aru, et 25 aastat tagasi tuli suitsu vähemat 80 000 korstnast Eesti külades, kui tead, et nüüd tuleb umbes 8000 korstnast. Siis mis sa tahad sellega öelda, ja mis sa ütled? Ja samas, suured metsaga tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid on kokku ostnud vähemalt 300 000 ha erametsa. Üle poole on alles, aga kas see on nüüd Eestimaa? Seda metsamaad muidugi ära viia ei saa, aga mis sellest arvata? Kuidas see maaelu hääbumise ja nii põllu- kui metsamaade sage välismaiste omanike kätte minemise teadmine mõjutab inimesi? Kuidas seda murrangut, seda pööret mõtestada? See on mingisugune rahvuslik raputus – suhteliselt monokultuurne ühiskond muutus liikuvaks multikultuurseks ühiskonnaks ühe põlvkonna jooksul.(..)"
Maaülikooli rektor Mait Klaassen meenutas, et Asser Murutar oli üks omanäolisemaid kolleege ja teadlasi ülikoolis, kes nägi hästi laia pilti, nägi kaugele ja oskas kõike seostada maailma ajalooga."Muu hulgas oli Asser ka esimene, kes soovitas omal ajal Eesti Põllumajanduse Akadeemia nime kandnud õppeasutuse muuta Eesti Maaülikooliks," lisas Klaassen.
Rikkaliku pildivalikuga 400-leheküljelises mälestusraamatus on koos Asseriga 41 kaasautorit. Esitlusel meenutavad Asser Murutari tema teekaaslased.
Mäluraamatu koostaja/toimetaja on Aare Kasemets ja kirjastaja Alo Murutar.
Raamatut on võimalik kohapeal osta (25.- eurot sularahas).