Täna toimus juba 24. korda Eesti üks olulisemaid taastuvenergiaalaseid konverentse "Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine" ehk lühidalt TEUK, mille 15. korda avas rektor Mait Klaassen. 

Esimesena sõna saanud Riigikantselei rohepoliitika nõunik Ivo Krustok juhatas kuulajad praeguse aja ühe kuumima teema rohepöörde juurde. Ettekandest selgus, et rohepööre on kõikidele ja kedagi ei saa maha jätta, sest kõigi panus on oluline. Rohepööre on võimalus arenguks. Krustok rääkis, et rohepöördele on tähtis läheneda teaduspõhiselt: "nüüd näeme, et meil ei ole muud valikut, kui muutuda, kuid muutused võtavad aega." 

Utilitase tuule- ja päikeseelektri suuna juht Rene Tammist keskendus enda ettekandes uutele võimsustele. "Kui riik loob võimalused, siis erasektor aitab taastuvenergia eesmärke täita. Olulised on tingimused, kuidas uusi tootmisvõimsusi rajada, sest uute võimsuste rajamist ei tohi takistada," sõnas Tammist, kelle ülevaatest selgus, et Utilitas pani hiljuti uuele Saarde valla tuulepargile nurgakivi. Murekohana tõi ta välja, et planeeringute rajamine võtab Eestis selgelt kauem aega kui Lätis ja Leedus, kus saavad olema Utilitase uued arendused.

Energiasalve projektijuht Mario Vee avas uksed energiasalvestuste põnevasse maailma. Vee sõnul on salvestite puhul oluline nende salvestusmaht, mitte võimsus. "Mida rohkem on juhitamatut tootmist, seda rohkem on vaja salvesteid, mis aitavad elektritootmise üle- ja puudujääki ning seeläbi ka hinda tasakaalustada," tutvustas ta salvestite olulist eesmärki.  

LHV majandusekspert Heido Vitsuri sõnul oleksime saanud praeguse kriisi ärahoidmiseks rohkem teha: "kümne aasta jooksul jäid meil tegemata investeeringud taastuvatesse energiatesse. Lisaks uutele võimsustele vajab Eesti salvestusenergiat. " 

Esinejate sõnul peitub rohepöörde edukus ja energiakriisist väljatulek kindlusest, täpsemalt investeerimiskindlusest. Oluline on investeerimiskindlus, et uued energiatootjad saaksid muretult tulevikku vaadata ja planeerida ning pangad annaksid vajadusel krediiti. Näiteks pakuti välja energiale hinnapõranda seadmine, pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimine või mehhanismide tekitamine salvestuste loomiseks. Praeguse elektribörsiga esinejate sõnul uusi investeeringuid ei tule, investeeringute tekkimiseks oleks vaja uut mehhanismi. 

Konverentsi teises pooles keskenduti praktilistele lahendustele käimasoleva kriisi üleelamiseks ja ennetamiseks tulevikus. Oma kogemustest ja edasistest plaanidest rääkisid Tartu abilinnapea Raimond Tamm, Tallinna Linnavaraameti energiatõhususe ekspert Aare Vabamägi, A. Le Coqi tehnoloogiajuht Argo Normak ja Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik, kes keskendusid praeguse kriisi üleelamisele kohalikul tasemel. 

Tamm andis ülevaate Tartu linna tegevustest kliimaneutraalsuse suunas liikumisel. Aare Vabamägi andis põhjaliku ja näitlikustatud ülevaate, mida saab üksikisiku ja organisatsiooni tasemel ära teha, et energia ning raha kulu vähendada.

Normak kirjeldas õlletööstuse väljakutseid energiakulu ja keskkonnamõjude vähendamisel. „Kuigi A Le Coq on juba mitu aastat teadlikult keskkonnasõbralikuma energia- ja materjalikasutuse suunas liikunud,  on selge, et antud olukorras võib põlevkiviõli kasutamine olla lühikeses plaanis hädavalik, et majandustegevus käimas hoida,“ nentis ta.

Päeva viimases ettekandes tutvustas Värnik ühistegevuse alustalasid ja rõhutas, et ühistegevus on paljudes sektorites aidanud kriisisituatsioone varasemalt üle elada. "Oluline on vastastikune usaldus ja raskel ajal üksteise toetamine," sõnas ta ja lisas "see aitab kriisiaja üle elada ning tugevdab Eesti toidu- ja energiajulgeolekut pikas plaanis."

Päeva lõpetas huvigruppide debatt, kus arutleti, kas kriisist saab välja energiasäästu ja taastuvenergia toel. Konverentsi slaidid ning salvestus on järelvaadatavad https://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/teuk-ettekanded/teuk-24-ettekanded/