Eestis on olemas nii tehnoloogia kui soov meie vetes oleva väärtusliku punavetika laiemaks kasutamiseks ja entusiastlikud ettevõtjad on juba valmistanud sellest kogu maailmas ainulaadseid mahedaid tooteid.

Läänemeres on üks enim kasutust leidnud vetikatest just punavetikas, mida tänasel päeval Eesti rannikuvetest tohib püügiloa kaudu peamiselt Kassari saare lähedalt asuvalt maailma suurimalt loodusliku vetika kasvualalt koguda kuni 2000 tonni aastas. Aasta-aastalt vähenevale merelt püüdmisele lisaks kogutakse punavetikat ka rannale uhutud massi korjates.

Punavetika kogumisest põnevam on aga see, mida punakaspruunist ja kuivades mustaks värvuvast vetikamassist toota saab: väetisi, kosmeetika- ning farmaatsiatööstuse tooraineid ja värvaineid, samuti toidule tekstuuri andvat lisaainet – furtsellaraani – marmelaadi-, sefiiri- ja piimatoodetesse.

Kalevi kommivabriku jaoks loodud

Seda viimast on Saaremaal tootnud pika ajalooga, maailmas ainus punavetikast furtsellaraani tootev väikeettevõte, AS Est-Agar. Mõistagi ei ole tegemist lõpptoodanguga – 0,75 miljonise käibega ettevõte toodab furtsellaraani peamiselt magusatööstuse ettevõtetele üle maailma, põhiliselt küll Euroopa riikidesse. Umbes 20-30 protsenti toodangust jääb kodumaale, suurim eestimaine klient on ootuspäraselt Orklale kuuluv Kalevi kommivabrik.

Juba Nõukogude perioodil Kalevi kommivabriku jaoks loodud tööstuse omanikuks said Est-Agari praeguseks omanikud lõplikult 2016. aastal, mil said sõpruskonnaks nimetavad ettevõtjad oma ideede realiseerimiseks töötava tööstuse, ligipääsu vetikakvoodile ehk toorainele ja vajaliku turuosa turul.

Kodune pehmus

Est-Agar kasutab aastas märjalt kaaludes umbes tonnijagu nii traalitud kui rannalt kogutud vetikaid. Kui magusatööstuse tarvis toodetud helbelise furtsellaraani tehnoloogia on pärit juba 1970ndatest, siis uue suunana on käesolevast aastast prantsuse ettevõttega koostöös valminud ka pulbrilise furtsellaraani tootmise piloottehas.

Et vetikast valmiks tooraine, tuleb seda pesta, furtsellaraan kogutud massist kuumalt eraldada, saadud tooraine kuivatada, jahvatada ja kokku pressida. Kusjuures pulbrilise furtsellaraani jaoks toodetakse ekstraktist spetsiaalne geel, millest hilisemate toimingute järel valmib pulber.

Kuigi maailmas ükski teine ettevõte Est-Agari sarnaselt furtsellaraani ei tooda, tuleb ettevõttel konkureerida tardainete ja paksendajate turul. Samas saab eesti ettevõte end positsioneerida esimeseks, kui räägitakse eksklusiivse väljundiga paksendajatest - furtsellaraan annab maiustustele pehmema tekstuuri kui näiteks pektiin, mille omadused seostuvad pigem jäikuse ja tugevusega.

Punane värv, väetised ja kasvupotid

Kuid pelgalt furtsellaraaniga Est-Agar ei rahuldu ning otsitakse uusi võimalusi nii tootejääkide ärakasutamiseks kui toodangu suurendamiseks. Üks suund tootegruppide laiendamiseks on punavetikast loodusliku punase värvaine tootmine, mille arendamiseks on tehtud koostööd nii Maaülikooli kui Tallinna Ülikooliga. Tootejääkide ärakasutamises nähakse potentsiaali nii orgaaniliste väetiste kui ka taimede kasvupottide suunal. Omajagu väljakutseid selliseks arendustegevuseks pakub tõsiasi, et Eestis puuduvad piloottootmisüksused või -kompleksid, kus oleks võimalik katsetada partiide tootmist ning paraku on vetikaid tootmistasandil tundvaid eksperte Eestis väga vähe.

Tegijatel optimismi jagub ning tootearenduste jaoks osaletakse aktiivselt siseriiklikes ja rahvusvahelistes ühisprojektides, tehakse koostööd teadusasutustega ning eriti tähtsad on nii spetsiifilise valdkonna puhul otsekontaktidel põhinevad konsultatsioonid nende väheste teadlastega, kes Eestis olemas on.

Traalimine annab tööd suvisel ajal kaluritele ja rannast vetika korjamine traditsioonilisele oskuste edasikandmisele põlvkondade kaupa hoiab teatud mõttes üleval rahvuskultuuri. Mitte vähem oluline ei ole fakt, et rannast vetikate korjamine aitab vähendada roiskumist ja avamere haisemist ning hoiab rannad esteetilisena. Valmiv meeldiv ja pehme marmelaad on kõigele sellele juba meeldiv lisand.

Kompvek „Tiina“ saladus

Magusasõprade seas aastakümneid hinnatud rummimaitseline marmelaadikomm Tiina on Kalevi kommivabriku üks pikaajalisematest toodetest, mille sisu on uusi põlvkondi alati võlunud just haruldase ja meeldejääva pehme marmelaadi tõttu.

On suhteliselt väheteada, et kommi sisuks oleva pehme marmelaadi valmistamiseks on kasutatud just Läänemeres kasvavatest punavetikatest saadavat tardainet, mis muudabki Kalevi marmelaadikommid nii unikaalseks.

Ettevõtteid on veel

Punavetikate väärindamise on Est-Agari kõrval oma eesmärgiks võtnud ka 2017. aastast tegutsev mikroettevõte Vetik OÜ. Ettevõtte algusajal üritasid omanikud siseneda kosmeetikatööstuse tooraineturule, üritades punavetikast valmistada värvipigmenti. Kuna metoodika toote lõplikuks arendamiseks puudub ning värvipigmendiga on lõpptooteni raske jõuda, suunati edaspidine tähelepanu vetikatest biostimulantide tootmisele.

Viimaste tootmine nõuab üsna suurt vetika toormemahtu, mis tähendab, et arvestataval määral tootekoguseni jõudmiseks ei piisa ettevõttel vaid punavetika püügikvoodi mahust. Seega on vetikafännide järjekordne põnev väljakutse hakata pikemas plaanis punavetikat ise kasvatama. Põnevust jagub!