14. detsembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub listeeriabakterile. 

Mihkel Mäesaare kaitsmisele tulevast doktoritööst "Listeria monocytogenes’e ja Campylobacter spp. levimus ja arvukus toidus ning tüvede molekulaarne iseloomustus Eestis. Prevalence and counts of Listeria monocytogenes and Campylobacter spp. in food and molecular characterisation of the isolates in Estonia" selgub, et Eestis ja teistes Balti riikides on inimeste kampülobakterioosi algallikaks peamiselt kodulinnud, sealhulgas kodulinnuliha. 

Listeria monocytogenes on bakteriaalne zoonootiline haigustekitaja ja peamine listerioosi põhjustaja inimestel. Invasiivne listerioos põhjustab rasket haigestumist ja võib lõppeda inimese surmaga. Euroopa Liidus registreeriti 2019. aastal 2 621 listerioosi haigestumist 17,6% juhtumipõhise suremusega. Aastatel 2012–2013 läbiviidud uuringutes tuvastati, et 185-st söömisvalmis kalatootest oli positiivsed 16,8%, kuid ainult ühes viilutatud soolalõhefilee söömisvalmis tootes ületas L. monocytogenes’e arvukus säilimisaja lõpus Euroopa Liidus kehtestatud toiduohutuse kriteeriumi 100 CFU/g.

Erinevalt L. monocytogenes’est põhjustab Campylobacter jejuni märksa sagedamini inimeste haigestumist. Üldjuhul tekitab kampülobakterioos inimestel kergeid sümptomeid ja on tavaliselt iseparanev haigus. Euroopa Liidus registreeriti 2019. aastal 220 682 kampülobakterioosi haigestumist, kuid juhtumipõhine suremus oli võrreldes listerioosiga vaid 0,03%. 2012. aastal korraldatud uuringus tuvastati, et 220-st Eestis müüdavast Eesti, Läti ja Leedu päritolu värskest kanabroileritootest oli kampülobakteritega saastunud 35,0%.

Kampülobakterite suuremat levimust, kõrgemat arvukust ja antibiootikumiresistentsust seostati imporditud kanabroileritoodetega. Eesti kanabroilerilihatoodetes olid nimetatud näitajad madalamad.

Uurimuses kasutatud molekulaarsed meetodid võimaldasid Eesti toidust eraldatud L. monocytogenes’e tüve seostada mitut Euroopa Liidu riiki hõlmanud listerioosi haiguspuhanguga. Samuti selgus tagasivaateuuringust, et sama tüvi oli ettevõtte toodangus juba enne registreeritud puhangu algust.

Molekulaarsete uuringutega tõestati, et Eestis ja teistes Balti riikides on inimeste kampülobakterioosi algallikaks peamiselt kodulinnud, sealhulgas kodulinnuliha. Täisgenoomse sekveneerimise süstemaatiline rakendamine rutiinses järelevalves aitab kaasa toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise tõhususele ja seeläbi ka haigusjuhtumite ennetamisele.

Mihkel Mäesaar kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 14. detsembril kell 10 Fr. R. Kreutzwaldi 62 ruumis A-201. Doktoritöö juhendaja on professor Mati Roasto ja oponent doktor Eva Møller Nielsen Riiklikust Seerumiinstituudist Taanist. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.