Andide mäestiku troopilisse kliimavöötmesse jäävat osa, mis hõlmab üle pooleteise miljoni ruutkilomeetri Lõuna-Ameerika mandri põhja- ja lääneosas, on loetud kõige mitmekesisemaks ja endeemide rohkemaks biloogilise mitmekesisuse tulipunktiks. Oma panuse on sealse elurikkuse uuringutesse andnud nüüd ka Eesti Maaülikooli Elurikkuse ja loodusturismi õppetooli teadlased, kes avastasid 15 uut seenesääsklaste perekonna Zygomyia liiki Ecuadorist.

On arvatud, et sinna, vähem kui ühele protsendile maakera pindalast, on koondunud üks kuuendik kogu liigirikkusest. Samas on nimetatud piirkonna loodus siiani väga puudulikult uuritud.

"Tähelepanuväärne on asjaolu, et kõik 15 uut liiki koguti väga lühikesel ajaperioodil ja sisuliselt ühest metsatukast Yanayacu bioloogiajaama lähistelt 2200 meetri kõrgusel," selgitas uurimuse juhtiv autor vanemteadur Olavi Kurina, lisades, et korraga nii suure arvu liikide kirjeldamine ei ole sugugi igapäevane. Seenesääsklaste perekonda Zygomyia kuuluvad liigid on 2–5 mm pikkused, värvuselt kollakad-pruunikad, mõnikord laiguliste tiibadega. Maailmas on tänaseks teada 104 liiki, nendest 30 elab Lõuna-Ameerikas, kuid tõenäoliselt on tegelik liigirikkus seal kordades suurem. Eestis on teada üheksa selle perekonna liiki. Zygomyia liikide valmikuid kohtab varjulistes metsades, vastsete toitumissubstraat on aga seenemütseelist läbikasvanud kõdu.

Uued liigid eristati nii morfoloogiliste kui geneetiliste tunnuste põhjal ning nimed anti liikidele morfoloogiliste erisuste ja uurimistöösse panustanud kolleegide järgi. Üllatav on liikide väga oluline omavaheline geneetiline erinevus. "Uute liikide mitokondriaalse DNA (COI geeni 5’ lõik) erinevus oli uutel Ecuadori liikidel 10,2–18,1% (keskmine 13,4%), samas kui teadaolev Holarktiliste liikide keskmine erinevus seenesääsklaste hulgas on 6,97%," rääkis artikli kaasautor Erki Õunap.

Uurimus sai teoks Eesti Maaülikooli, Saksamaal Bonnis asuva Alexander Koenigi nimelise Zooloogiamuuseumi (ZFMK) ja Ecuadori Rahvusliku Bioloogilise Mitmekesisuse Instituudi (INABIO) koostöös ning avaldati rahvusvahelises juhtivas zooloogilise süstemaatika ajakirjas Zootaxa https://doi.org/10.11646/zootaxa.5227.1.1

Lisainfo: olavi.kurina@emu.ee