23.-27. jaanuaril toimub Eesti Maaülikooli digikoristusnädal, millest on oodatud osa võtma kogu ülikoolipere. Parimale digikoristajale on välja pandud auhind, milleks on väline kõvaketas. 

Sarnaselt keskkonnaga on ka digitaalses maailmas tohutul hulgal prügi, mis hõivab palju ruumi meie nutitelefonides, tahvelarvutites, sülearvutites, arvutites, serverites ja nii edasi. Kui kustutada kõik mittevajalikud failid, rakendused, fotod ja videod, pikendame oma vidinate eluiga, vähendame ökoloogilise jalajälje suurust, kuid tunneme ka ennast tasakaalukamalt.

Selleks, et vähendada Eesti Maaülikooli digitaalset jalajälge, kutsume kõiki töötajaid ja tudengeid oma seadmetest ja ühisest serveriruumist eemaldama isiklikus kasutuses olevaid mittevajalikke faile. 

 

Mis on digiprügi ja miks peaksime sellest üha enam rääkima?

Põhiliselt käsitleme digiprügina arvutis ja pilves olevaid faile, erinevaid dokumente ja pilte. Samas kuuluvad selle hulka veel igasugused riistvaratarvikud nagu vanad kõvakettad, arvutijupid ja printerid. Ka neid on mõistlik ära viia. Kui juba digiprügiga tegelema hakata, on mõistlik lisaks arvutis olevatele materjalidele üle kontrollida ka pilve kogunenud info, sest tänased telefonid salvestavad enamjaolt fotod ka sinna. Isegi kui fotod hiljem telefonist kustutada, on need pilvest kättesaadavad. Kui enam pilveteenust ei kasuta, on oluline vastav konto telefonist eemaldada. Muidu hakkab see lihtsalt uuesti täituma. Väga oluline on kiigata arvuti allalaadimiste kausta, kuhu kipub enim mittevajalikke faile kogunema.

Kui vaadata keskkonnaaspektist, siis mille poolest on veebifailidel negatiivne keskkonnamõju?

Mida rohkem toodetakse materjali, seda rohkem toodetakse ka riistvara, kuhu seda materjali talletada. Igasuguse faili olemasolu vajab servereid, mis tarbivad suures koguses elektrit. Keskkonnalist kokkuhoidu on lihtsam saavutada, kui kasutada vähem erinevaid pilveteenuseid.

Kuidas töötajana oma dokumente jm faile üle vaadata?

Lihtne on alustada sealt, kust pooma hakkab, näiteks kui postkasti maht täis saab. Eelkõige tasub üle vaadata arvuti C-kõvaketas, täpsemalt allalaadimiste ja minu arvuti kaustad. Digikoristamiseks valmistumisel on tähtis teha seda targalt. Dokumente saab reastada nende kasutamise järgi, s.t kustutada vanimad failid. Oluline on vaadata mahukaid dokumente ja meile. 

Kas liigse digiprügi teket saab ka hõlpsalt ennetada?

See on pidev õppimine. Tasub teha dokumentide jaotussüsteem, et hiljem oleks lihtsam vajalikke faile leida ja mittevajalikke faile kustutada. See on hea enne läbi mõelda. Ning muidugi tuleks digitöölaud hoida puhtana!

Kui tihti peaks oma failidele pilgu peale viskama nii keskkonnahoidlikkuse kui ka turvalisuse mõttes?

Kindlasti vähemalt kord aastas. Kui arvutil on maht taas täis saanud, aga ei saa aru, kuidas see juhtus, ei ole see hea märk. Üldjoontes peaks olema oma failidest ja nende paiknemisest teadlik. Oma dokumente üle vaadates võib isegi mõne vana kadunud faili üles leida.

 

Maaülikooli digikoristusest loe lisaks siin. Inimeste nutiseadmete ja interneti kasutamine moodustab tervelt 3,7 protsenti kogu maailma CO2 emissioonidest! Teadlaste hinnangul võib online-kommunikatsioon 2025. aastaks globaalselt neelata ligi 20 protsenti kogu maailma elektrist.