Eesti Maaülikooli teadlased analüüsisid Kagu-Eesti ringbiomajanduse arenguvõimalusi ning leidsid, et energiatootmises on osa potentsiaalist kasutamata. Energiakandjate defitsiidi olukorras tasub kindlasti kaaluda toome ja jäätmete efektiivsemat kasutamist.

Maaülikooli interdistsiplinaarne töögrupp Maamajanduse ökonoomika õppetooli juhi professor Rando Värniku juhtimisel sai valmis uuringu, mis näitab Võru-, Valga- ja Põlva maakonna näitel, kui palju tekib seal tegutsevate põllumajandus-, toiduainete- ja joogitootmise sektoris tootmise kõrvalsaadusi ja biolagunevaid jäätmeid. Samuti seda, mida kõrvalsaadustega tehakse ning anda soovitusi nimetatud kolmes sektoris biolagunevate jäätmete ringbiomajanduslikuks väärindamiseks. Lisaks näidata koostöövõimalusi sektori ettevõtjate ja kohaliku kogukonnaga ning tutvustada uusi ärimudeleid.

Professor Rando Värnik sedastab, et ringbiomajandus on vahendiks rohepoliitika/rohemajanduse eesmärkide saavutamisel ja suunab ettevõtjaid muutma oma tänaseid ärimudeleid ja tooma nendesse uut innovatsioni biojäätmete ja kõrvaltoodangu otstarbekamaks kasutamiseks. „Ühtlasi suunab meid targalt tegutsema ning nägema biolagunevates kõrvalsaadustes ja ka vähemväärtuslikes jäätmetes väärtust.“

Uuringu andmeallikateks olid riiklikud andmebaasid ning täiendavalt korraldati sihtgrupi hulgas telefoniküsitlus, fookusgrupi arutelu ja tehti paar personaalintervjuud.
Uuringutulemusetest selgus, et Kagu-Eestis tekib kõrvalsaadusena kõige enam piimatootmisest ning sea- ja linnukasvatusest pärinevat vedelsõnnikut, mida tänasel päeval kasutatakse peamiselt põldude väetamiseks. Samas aastaringselt pidev ja ühtlane vedelsõnnikuvoog võimaldab autorite arvutuste alusel rajada Põlvamaale 5,2, Valgamaale 2,9 ja Võrumaale 1,1 biogaasi tootmise kääritit (mahuga 4000 m3).

Taimekasvatuses tekib kõrvalsaadusena hinnanguliselt kõige rohkem põhku, mis jäetakse enamasti põllule väetiseks. Toiduainete ja joogitootmises tekib biolagunevate jäätmetena praak- ja realiseerimisaja ületanud tooteid ning sõltuvalt tootmise valdkonnast muid kõrvalsaadusi ja jäätmeid. Arvutuslikult tekib nimetatud tööstustes koguseliselt kõige enam vadakut, reoveesetet, puu- ja köögiviljade koori ning marjade kesti. Tekkivad kõrvalsaadused ja jäätmed antakse peamiselt jäätmekäitlejale.

Kagu-Eestis on põllumajandustootjate, toiduainete ja joogitootjate huvi ettevõttes tekkivate kõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete väärindamise vastu kõrge. 55% küsitletud ettevõtjatest olid huvitatud nimetatud saaduste väärindamisalasest koostööst teiste ettevõtetega. Seda kinnitasid ka uuringule eelnenud ning uuringu järgselt Võrumaa Arenduskeskuse eestvedamisel Võrus toimunud seminarid, kus kohalike ettevõtjate, omavalitsuste ja teiste huviliste osavõtt oli arvukas.

Teada on, et kohalikud ettevõtjad juba kavandavad kaht biogaasijaama Põlvamaale ja pikemas vaates ka Valgamaale. Teadlaste arvutuste kohaselt on potentsiaali rajada üks biogaasijaam ka Põhja-Võrumaale.

Põllumajandustootjad tunnevad enim puudust püsirohumaade niite väärindamise võimalustest ning nende kõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete kohapealsest väärindamisest, mis seni antakse üle jäätmekäitlejale.
Uuringuga võib tutvuda lingil https://pk.emu.ee/struktuur/maamajanduseokonoomika/projektid
Uuringu tellis Võrumaa Arenduskeskus SA, seda rahastati Kagu-Eesti programmist. 
Täpsemat infot uuringu tulemustest saab professor Rando Värnikult: rando.varnik@emu.ee.