Mullu juulikuus sattus Võrtsjärves kohaliku kaluri võrku ligi 28-kilogrammine säga. Et punasesse raamatusse kuuluva hiiglase elu päästa ei õnnestunud, valmistati tema kehast vormi abil mulaaž ning teadaolevalt suurim Võrtsjärvest tabatud kala  paitab muusemieksponaadina kõigi huviliste silma.

170 sentimeetrit pikk ja 28 kg kaalunud säga avastas kutseline kalur Ülar Koni oma mõrrast mullu 14. juulil. Nii suurt kala pole Võrtsjärv tema kinnitusel varem andnud. Tema mõrda on sattunud ka näiteks kiirekasvulisi valgeamuure kaaluga 17 ja 21 kilogrammi ja ka väiksemaid sägasi, kuid mitte nii suuri kalu nagu see. 

"Alguses mõtlesin, et ju on suurem haug mõrras, aga oli hoopis midagi muud." Kaluri sõnul sai kohe algusest tehtud koostööd hiljem kalast mulaaži teinud Stuudio Viridisega. Säga liha sai eraldi ära pakitud ja kalamehed on seda ka maitsnud. "Hästi rasvane kala, võrreldav angerjaga," sõnas Koni.

Kalauurijate kinnitusel on säga kaladest kõige parema haistmisvõimega. Tema kuulmine on terav ja ta tunneb hästi maitset. Kala vanuseks hinnati umbes 15 aastat, aga täpsemad analüüsid selle kohta on alles saabumas.

Avamisele kogunenud kalateadlased laususid kui ühest suust, et see järvehiiglane andis teadusele väga palju. Ihtüoloog Meelis Tambets sõnas, et kala täpsema elukäigu hindamiseks võeti kala kehast kuulmekivikesed ja mikrokeemia proovid. Nende analüüsid pole veel valmis, kuid on oodata, et teadlased saavad üsna täpselt teada, kus see kala on elanud ja kuidas. Hinnata, kas ta on pidevalt elanud Võrtsjärves või on ta oma elu jooksul rännanud läbi erinevate veekogude.

Härmo Hiiemäe EMÜ vesiviljeluse õppetoolist pakkus, et säga vanus võib olla ka suurem kui 15 aastat. Oma töös uurib Hiiemäe euroopa säga kasvatusvõimalusi toidukalana ning selles vallas tehtud uurimistöö tõotab häid tulemusi.

Põllumajndus- ja kesskonnainstituudi professor Kalle Olli võttis mulaaži avamise päeva maaülikooli järvemuuseumis kokku sõnadega, et nii suure kiskjaga kohtumine annab tunnistust kodumaise looduse heast käekäigust.

Kalarikkas Võrtsjärves on tuvastatud 36 eri liiki kalu. Järve kuulsaim asukas on mõistagi angerjas, keda 1970. aastatel püüti järvest ligi 2000 tonni aastas. Praegune aastane püügimaht on umbes 60 tonni.